Ene Salumäe (orel)

Armastatud organist Ene Salumäe on tuntud nii solisti kui ka kammermuusikuna, kes esineb regulaarselt kodu- ja välismaal. Salumäe on olnud pikalt mitmete Eesti ja Soome koguduste organist-koorijuht ning oreli- ja kirikumuusika õppejõud Viljandi Kultuuriakadeemias ja Usuteaduse Instituudis. Ta on olnud ka mitmete kontserdisarjade kunstiline juht.

Duo Malva & Priks

Akordion koos laulu ja kehapillirütmiga kõlab kaunikesti ansambli moodi. Kui lisada siia kaasakiskuvalt gruuviv rütmimootor, annab kooslus juba väiksema orkestri mõõdu välja. Kulno Malva mängib akordionit ja torupilli ning laulab, Kristjan Priks vastutab perkussiooni ja laulu eest.

Pille Lill (sopran)

Pille Lill on armastatud eesti sopran, kes on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Tema esituses on kõlanud juhtrollid ligi 30 ooperis, näiteks Krahvinna Mozarti “Figaro pulmas”, Cio-cio-san Puccini “Madama Butterfly’s” ja Amelia Verdi “Maskiballis”. Pille Lille on tunnustatud Suure Vankri auhinnaga, ta on olnud Georg Otsa preemia laureaat, Richard Wagneri Ühingu stipendiaat ning piiskop Platoni III järgu ordeni kavaler.

Peeter Paemurru (tšello)

Eesti tšellist Peeter Paemurru on armastatud solist, ansamblipartner ja muusikapedagoog. Ta on olnud rahvusooper Estonia orkestri tšellorühma kontsertmeister ja orkestrant. Kontserdid on viinud Paemurrut maailma eri otstesse ning tema repertuaari mahub eesti muusika maailma klassikani. Paemurru käe all on sirgunud mitu põlvkonda suurepäraseid tšelliste, näiteks Aare Tammesalu, Henry-David Varema ja Andreas Lend. Ta on õppinud ka Tartu Ülikoolis saksa filoloogiat.

Piia Paemurru (klaver)

Pianist Piia Paemurru on esinenud solisti ja ansamblistina Eestis, Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal ja mujal. Tema lavapartneriteks on olnud sellised lauljad nagu Eilene Hannan, Virgilijus Noreika, Jaakko Ryhänen, Margarita Voites, Mati Palm ja Pille Lill. Paemurrut on mitmetel lauljate võistlustel tunnustatud parima klaverisaatja eripreemiaga. Hetkel töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Harald Weiler (bariton)

Bariton Harald Weileri repertuaari kuulub esmajoones kammerklassika, aga ka barokk ja eesti heliloojate looming. Ta on esinenud mitmete organistidega, näiteks Tiia Tenno, Kristiina Hoidre ja Tiit Kiigega. Weiler on soleerinud mitmetes olulistes saalides, näiteks Tallinna Püha Vaimu, Kaarli ja Viljandi Pauluse kirikutes.

Anneli Merelaid (orel)

Anneli Merelaid lõpetas küll Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogika ja klaveri eriala, aga tudeeris hiljem Tallinna Kirikumuusikakoolis orelit ja koorijuhtimist. Hetkel töötab ta Rannamõisa kiriku organistina, aga on olnud ka Harju-Madise kiriku organist ning andnud kontserte Tallinna Püha Vaimu, Viljandi Pauluse ja Hageri kirikutes. Teda seob koostöö selliste muusikutega nagu tšellist Eve Saare, sopran Arete Teemets jpt.

Reinut Tepp (klavessiin)

Armastastatud klavessinist Reinut Tepp on varajase muusika interpreteet ja hinnatud klavessiiniõppejõud, kes on teinud koostööd selliste tuntud muusikute ja kollektiividega nagu näiteks Tallinna Barokkorkester, Rondellus ja Tallinna Kammerorkester. Oma panuse eest mitmete muusikakollektiivide töösse tunnustati Teppi 2010. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga.

Egert Leinsaar (viiul)

Viiuldaja Egert Leinsaar on osalenud mitmetel meistrikursustel nii Eestis kui ka välismaal ning pälvinud mitmeid auhindu. Aastast 2009 on ta Tallinna kammerorkestri liige. Lisaks on ta osalenud mitmete orkestrite tööst, näiteks ERSOs, Euroopa Liidu noorte sümfooniaorkestris ja Lapimaa kammerorkestris. Leinsaar on ka aktiivne kammermuusik ja ansambli FRESH eestvedaja.

Eeva-Maria Laas (viiul)

Eeva-Maria Laas on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis Aino Riikjärve juhendamisel ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias lektor Kristina Kriidi viiuliklassis. Laas on edukalt osalenud mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel. Praegu jätkab ta õpinguid magistrantuuris Kriidi käe all.

Kaari Uus (viola da gamba)

Kadri Kukk (kontrabass)

Tallinna Muusikakeskkooli õpilased

Eesti muusikute peamine kasvulava Tallinna Muusikakeskkool on üks igati auväärse ajalooga kool. See asutati juba 1961. aastal, et vähendada sõjajärgsete aastate orkestrantide, konservatooriumisse sisseastujate ning muusikakoolide õpetajate põuda. Kooli esimene direktor oli Eugen Kapp. Tänaseks on koolist saanud tuule tiibadesse neljakohaline arv muusikuid, kellest paljud jätkavad õpnguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, aga ka tippkoolides väljaspool Eestit.

Raiko Raalik (bass)

Bass Raiko Raalik tudeerib laulu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning laulab ka Savonlinna ooperifestivali kooris. Solistina teeb ta kaasa Vanemuise teatris Tauno Aintsi lasteooperis “Guugelmuugelpunktkomm” ning esitab nimiosa Eino Tambergi ooperis “Cyrano de Bergerac”, mille tõid lavale Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio ja Rahvusooper Estonia.

Mehis Tiits (tenor)

Tenor Mehis Tiits töötas aastatel 2009–2012 Vanemuise ooperikooris kooriartistina ning osales paljudes lavastustes, näiteks Puccini “Madama Butterfly’s”, Mozarti “Figaro pulmas” ja Verdi “Trubaduuris”. Ta on esinenud mitmetel kontsertidel ka solistina ning tema häält on kiidetud ilu ja kandvuse poolest.

Siim Selis (klaver)

Pianist Siim Selis on mitmekülgne muusik ning juhatab ka Tehnikaülikooli Akadeemilist Meeskoori. Ta on teinud koostööd paljude eesti lauljate ja kooridega ning esinenud pianisti ja dirigendina näiteks Soomes, Saksamaal, Kanadas ja Uus-Meremaal. Selis on mänginud mitmete orkestrite koosseisus ning teinud koostööd näiteks Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga.

Klaveriduo KeAmo

Klaveriduo KeAmo koosseisus Merike Poom ja Farištamo Eller on musitseerinud koos ligi kümme aastat. Poom ja Eller asutasid duo tudeerides Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias. Esialgu keskendusid nad kaasaegsele muusikale, ent tänaseks on nende repertuaari lisandunud palju klassikalist repertuaari. KeAmo on esinenud nii Eestis kui ka mitmel pool välismaal, näiteks Hispaanias, Ungaris, Poolas ja Saksamaal. 2010. aastal saavutas duo Itaalias rahvusvahelisel konkursil Rome 2010 kolmanda koha.

Marta-Marleen Tamm (klarnet)

Klarnetimängija Marta-Marleen Tamm alustas muusikaõpinguid Nissi Trollides ning õpib hetkel Tallinna Muusikakeskkooli viimases klassis. Ta on osalenud mitmetel konkurssidel ning teinud koostööd orkestrite, ansamblite ja kooridega.

Jaan Vaidla (orel)

Organist Jaan Vaidla lõpetas omal ajal konservatooriumi klaveri erialal, aga on täna tuntud pigem organistina. Ta on töötanud Tallinna Muusikakeskkoolis, Võru Muusikakoolis, Tabasalu Gümnaasiumis ja Kultuuriministeeriumis. Vaidla oli pikalt rahvusooper Estonia kooriartist ning on juhatanud mitmeid laulukoore. Hetkel töötab ta Kernu ja Nissi põhikooli muusikaõpetajana ning Rapla Muusikakooli klaveriõpetajana.

Anneli Tohver (klaver)

Pianist Anneli Tohver lõpetas esialgu Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias klaveri eriala, ent täiendas end siis magistrantuuris kammeransambli erialal. Aastatel 1997–2014 töötas ta Rahvusooper Estonia kontsertmeistrina, aga on teinud koostööd ka Pärnu Linnaorkestri ja Birgitta festivaliorkestriga. Tohver on teinud kaasa arvukates lavateostes, näiteks Murdmaa balletis “Tuleingel”, Nixoni balletis “Kolm musketäri”, Eduri balletis “Modigliani” jne. Ta on ka armastatud kammermuusik ning 2013 aastal asutas ta flötist Jonathan Hendersoniga New Theatre Ensemble’i.

Csaba Zoltán Marján (löökpillid)

Ungari löökpillimängija Csaba Zoltán Marján alustas muusikaõpinguid klaveri erialal, ent jätkas peagi löökpillidel. Teda on tunnustatud mitmete auhindadega ning ta on lihvinud oma oskusi paljudel meistrikursustel. Marján on kuulunud näiteks ansamblisse SONUS Percussion Ensemble, millega esines Poolas, Slovakkias ja Jaapanis. Hetkel õpib ta löökpille Soomes, Sibeliuse akadeemias, ning töötab rahvusooperis Estonia.

Aivar Sõerd (orel)

Organist Aivar Sõerdi repertuaari kuulub orelimuusika paremik, alustades Buxtehudest ja lõpetades Bachiga. Sõerd on andnud mitmeid kontserte, näiteks Niguliste kirikus, ning osalenud mitu aastat Nõmme Lunastaja kiriku teenistustel. Möödunud aastal ilmus Aivar Sõerdi debüütalbum.

Duo Malva & Priks

Akordion koos laulu ja kehapillirütmiga kõlab kaunikesti ansambli moodi. Kui lisada siia kaasakiskuvalt gruuviv rütmimootor, annab kooslus juba väiksema orkestri mõõdu välja. Kulno Malva mängib akordionit ja torupilli ning laulab, Kristjan Priks vastutab perkussiooni ja laulu eest.

Padise segakoor, dirigent Liina Annus, orelil Helle Suurlaht

Koorilaulu hakati Padise kandis harrastama mõisnike õhutusel juba 19. sajandi keskel ning peagi asutati kohalik lauluselts. Sealt alates ongi väikeste vahedega tegutsenud Padisel segakoor. Tänane koosseis tegutseb aastast 2006 Liina Annuse juhatusel. Koori iseloomustab mitmekülgne repertuaar, mida esitavad kohalikud lauluharrastajad, kellest noorimad õpivad veel põhikoolis ja vanimad on pensionieas. Muusikapäeval juhatab koori peadirigent Liina Annus. Orelil teeb kaasa Helle Suurlaht.

Klaveriduo KeAmo

Klaveriduo KeAmo koosseisus Merike Poom ja Farištamo Eller on musitseerinud koos ligi kümme aastat. Poom ja Eller asutasid duo tudeerides Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias. Esialgu keskendusid nad kaasaegsele muusikale, ent tänaseks on nende repertuaari lisandunud palju klassikalist repertuaari. KeAmo on esinenud nii Eestis kui ka mitmel pool välismaal, näiteks Hispaanias, Ungaris, Poolas ja Saksamaal. 2010. aastal saavutas duo Itaalias rahvusvahelisel konkursil Rome 2010 kolmanda koha.

Kammerkoor Collegium Musicale, dirigent Endrik Üksvärav

Kammerkoor Collegium Musicale tuli kokku 2010. aasta oktoobris dirigent Endrik Üksvärava eestvedamisel. Koori eesmärk on rikastada ja edendada Eesti muusikaelu repertuaariga renessansist kaasajani. Olulisel kohal on vanamuusika ja Eesti heliloojate teosed. Koor on teinud koostööd erinevate tippdirigentidega ning esinenud kõikjal maailmas Prantsusmaast Jaapanini. 2015. aastal tunnustas Eesti Kooriühing Collegium Musicalet teistkordselt aasta koori tiitliga. Muusikapäeval juhatab koori Endrik Üksvärav.

Muusikapäeva kontserdid on pühendatud armastatud helilooja Veljo Tormise kooriloomingule ja Muusikapäeval sõidutab muusikud eksklusiivne uunikumbuss. 

Tallinna Muusikakeskkooli õpilased

Eesti muusikute peamine kasvulava Tallinna Muusikakeskkool on üks igati auväärse ajalooga kool. See asutati juba 1961. aastal, et vähendada sõjajärgsete aastate orkestrantide, konservatooriumisse sisseastujate ning muusikakoolide õpetajate põuda. Kooli esimene direktor oli Eugen Kapp. Tänaseks on koolist saanud tuule tiibadesse neljakohaline arv muusikuid, kellest paljud jätkavad õpnguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, aga ka tippkoolides väljaspool Eestit.

Csaba Zoltán Marján (löökpillid)

Ungari löökpillimängija Csaba Zoltán Marján alustas muusikaõpinguid klaveri erialal, ent jätkas peagi löökpillidel. Teda on tunnustatud mitmete auhindadega ning ta on lihvinud oma oskusi paljudel meistrikursustel. Marján on kuulunud näiteks ansamblisse SONUS Percussion Ensemble, millega esines Poolas, Slovakkias ja Jaapanis. Hetkel õpib ta löökpille Soomes, Sibeliuse akadeemias, ning töötab rahvusooperis Estonia.

Adam Jeffrey (löökpillid)

Adam Jeffrey on rahvusooper Estonia timpanimängija. Kuigi Jeffrey on pärit Austraaliast, on ta nüüdseks ligi kümme aastat elanud Euroopas ning omandanud muusikuhariduse Hollandis ja Šveitsis. Ta on töötanud näiteks Vladimir Ashkenazy ja Charles Dutoit’ga ning soleerinud The Queensland Orchestra ees. Jeffrey on esitanud palju kaasaegset muusikat, näiteks ansamblites Asko/Schönberg, Lunatree ja Ensemble SCALA. Hetkel täiendab ta end orkestrijuhtimise alal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Anneli Tohver (klaver)

Pianist Anneli Tohver lõpetas esialgu Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias klaveri eriala, ent täiendas end siis magistrantuuris kammeransambli erialal. Aastatel 1997–2014 töötas ta Rahvusooper Estonia kontsertmeistrina, aga on teinud koostööd ka Pärnu Linnaorkestri ja Birgitta festivaliorkestriga. Tohver on teinud kaasa arvukates lavateostes, näiteks Murdmaa balletis “Tuleingel”, Nixoni balletis “Kolm musketäri”, Eduri balletis “Modigliani” jne. Ta on ka armastatud kammermuusik ning 2013 aastal asutas ta flötist Jonathan Hendersoniga New Theatre Ensemble’i.

Ansambel Floridante

Händeli ooperi järgi nime saanud ansambel Floridante keskendub oma repertuaaris vanamuusikast barokini. Ansambli muusikud on harinud end mitmel pool maailmas, näiteks Soomes, Prantsusmaal ja Saksamaal, esmajoones ajaloolise interpretatsiooni alal. Muusikapäeva kontserdil esinetakse triona koosseisus Ivo Posti (kontratenor), Meelis Orgse (barokkviiul), Tõnu Jõesaar (barokktšello) ja Saale Fischer (klavessiin).

Svetlana Kekiševa (orel)

Svetlana Kekiševa alustas muusikaõpinguid klaverist, ent siirdus siis Tallinna Teoloogia Instituudi kirikumuusika osakonda, kus õppis dirigeerimist ja orelit. Seejärel lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemias kirikumuusika eriala. Aastast 1993 töötab ta Jõhvi Mihkli kirikus organistina ja koorijuhina, samuti Ahtme Kunstide Koolis klaveri- ja oreliõpetajana ning poistekoori kontsertmeistrina. Kekiševa on osalenud meistrikursustel ning esinenud organisti ja koorijuhina mitmel pool Eestis, Soomes, Rootsis ja Saksamaal.

Brigitta-Selestine Petropavlova (orel)

Brigitta-Selestine Petropavlova õpib Ahtme Kunstide Koolis. Ta on lõpetanud klaveri ja estraadivokaali eriala ning õppinud ka orelit. Petropavlovat on tunnustatud auhindadega mitmetel konkurssidel ja festivalidel, näiteks Ida-Virumaa Klaveripäevadel ja konkursil Tõrudest tammedeni. Teda on saatnud edu ka orelikonkurssidel, näiteks tänavu EMTA üliõpilaste vabariiklikul konkursil Parim noor instrumentalist.

Jõhvi Muusikakooli õpilased

Jõhvi Muusikakool avas oma uksed 1953. aastal, õpetajateks kaks noort Tallinna muusikakooli lõpetajat – direktor ja klaveriõpetaja Silva Nirk ning akordioni- ja muusikateooria õpetaja Juta Bock-Orav. Õppima asus 27 õpilast. Tänaseks on õpetajaid mitukümmend ja õpilasi mitusada. Koolis tegutsevad big band, keelpilliansamblid, akordionistide orkester, kitarriansamblid, mudilaskoorid, lastekoor ja poisteansambel.

Kontserdil kõlab klaverimuusika kogu perele.

Ahtme kunstide kooli õpilased

Ahtme Kunstide Kool alustas oma tegevust 1994. aastal 15 noore pianisti ja 27 väikse kunstnikuga. Juba teisel aastal kasvas õpilaste arv ning lisandusid akordioni- ja kitarriõpilased. Järgnevad aastad tõid erialasid veelgi juurde, esmajoones puhkpillidel. Tänaseks on kool arenenud tugevaks asutuseks, kus korraldatakse konkursse, õpitakse kõige erinevamates žanrides muusikat ning osaletakse nii vabariiklikel kui ka rahvusvahelistel konkurssidel.

Kontserdil kõlab klaverimuusika kogu perele.

Kristi Kapten (klaver)

Pianist Kristi Kapten on andnud soolokontserte Eestis, Suurbritannias, Soomes, Rootsis, Leedus ja Hiinas. Ta on esinenud mitmetel festivalidel, näiteks Tallinna Rahvusvahelisel Klaverifestivalil ja Edinburghi Rahvusvahelisel Festivalil, ning osalenud konkurssidel nii solisti kui ka kammermuusikuna. Hetkel õpib Kapten Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias doktorantuuris.

Sten Lassmann (klaver)

Sten Lassmann on eesti noorema põlvkonna tuntumaid pianiste, kes on jõudnud leida ohtralt rahvusvahelisest tunnustust – ta on võitnud mitmeid olulisi preemiaid ning esinenud mainekates kontserdisaalides Londonist Pekingini. Lassmann on tegev solisti, kammermuusiku ja pedagoogina ning tema loominguline suurprojekt Heino Elleri klaverimuusika terviksalvestus kaheksal CD-plaadil ilmub aastast 2011 Londonis, koostöös plaadifirmaga Toccata Classics.

Mihkel Poll (klaver)

Mihkel Poll on eesti juhtivaid noorema põlvkonna pianiste, keda iseloomustab lai repertuaar Bachist Ligetini. Tal on ette näidata rida edukaid osavõtte nii kodu- kui ka välismaistel konkurssidel. Nii on ta saanud esimesed preemiad Rina Salo Gallo nimelisel pianistide konkursil ja Tallinna rahvusvahelisel pianistide konkursil. Poll on andnud kontserte mitmel pool maailmas, alates Portugalist ja Kreekast ning lõpetades USA ja Venemaaga, ning seisnud soliidsete orkestrite ees nagu Sinfonia of Birmingham ja Birmingham Schools’ Symphony Orchestra. Poll on kaitsnud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias doktorikraadi.

Klaveriduo Kai Ratassepp (klaver) ja Mati Mikalai (klaver)

Klaveriduo Kai Ratassepp ja Mati Mikalai on rikastanud Eesti muusikamaastikku juba 15 aastat ning nende repertuaar ulatub klassikast kaasajani. Sealjuures on nende loomingus oluline koht eesti heliloojate uudisloomingul, näiteks Ülo Kriguli ja Jüri Reinvere teostel. Nad on võitnud mitmeid rahvusvahelisi preemiaid, esinenud nii Eesti kui ka Euroopa kontserdisaalides ning teinud koostööd ERSO, Berliini Saksa Sümfooniaorkestri ja Kremerata Balticaga. 2000. aastal tunnustati duot Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga.

Muusikapäeva kontserdil esitab duo Sergei Prokofjev/Mihail Pletnjov süidi balletist “Tuhkatriinu”.

Age Juurikas (klaver)

Age Juurikas on eesti noorema generatsiooni parimaid soolopianiste, kelle interpretatsioonis on ühendatud Vene ja Euroopa klaverimängu traditsioonid. Juurikas on soleerinud mitmete orkestrite ees ning võitnud preemiaid nii rahvuslikel kui ka rahvusvahelistel konkurssidel. Käesoleval hetkel töötab Juurikas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveriosakonna õppejõuna.

Tanel Joamets (klaver)

Pianist Tanel Joamets on võitnud mitmeid nimekaid konkursse Tallinnast Düsseldorfini, esinenud mitmel pool maailmas ning olnud näiteks Eesti Kultuurkapitali interpreedi aastastipendiaat. Tema intepretatsioone peetakse detailitundlikeks ja pingestatuks. Joamets töötab klaveri- ja improvisatsiooni õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ja Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis.

Kristi Kapten (klaver)

Pianist Kristi Kapten on andnud soolokontserte Eestis, Suurbritannias, Soomes, Rootsis, Leedus ja Hiinas. Ta on esinenud mitmetel festivalidel, näiteks Tallinna Rahvusvahelisel Klaverifestivalil ja Edinburghi Rahvusvahelisel Festivalil, ning osalenud konkurssidel nii solisti kui ka kammermuusikuna. Hetkel õpib Kapten Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias doktorantuuris.

Sten Lassmann (klaver)

Sten Lassmann on eesti noorema põlvkonna tuntumaid pianiste, kes on jõudnud leida ohtralt rahvusvahelisest tunnustust – ta on võitnud mitmeid olulisi preemiaid ning esinenud mainekates kontserdisaalides Londonist Pekingini. Lassmann on tegev solisti, kammermuusiku ja pedagoogina ning tema loominguline suurprojekt Heino Elleri klaverimuusika terviksalvestus kaheksal CD-plaadil ilmub aastast 2011 Londonis, koostöös plaadifirmaga Toccata Classics.

Mihkel Poll (klaver)

Mihkel Poll on eesti juhtivaid noorema põlvkonna pianiste, keda iseloomustab lai repertuaar Bachist Ligetini. Tal on ette näidata rida edukaid osavõtte nii kodu- kui ka välismaistel konkurssidel. Nii on ta saanud esimesed preemiad Rina Salo Gallo nimelisel pianistide konkursil ja Tallinna rahvusvahelisel pianistide konkursil. Poll on andnud kontserte mitmel pool maailmas, alates Portugalist ja Kreekast ning lõpetades USA ja Venemaaga, ning seisnud soliidsete orkestrite ees nagu Sinfonia of Birmingham ja Birmingham Schools’ Symphony Orchestra. Poll on kaitsnud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias doktorikraadi.

Kai Ratassepp (klaver)

Pianist Kai Ratassepp on hinnatud kammermuusik, kelle repertuaari kuulub nii klassikaline kui ka kaasaegne repertuaar. Ratassepp on võitnud preemiaid mitmetel vabariiklikel ja rahvusvahelistel klaverifestivalidel Belgradis, Vilniuses ja Tallinnas ning esinenud Eestis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Viimased 20 aastat on ta rikastanud Eesti muusikaelu klaveriduos Mati Mikalaiga. Ratassepp on ka õppejõud Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias ja Tallinna Muusikakeskkoolis.

Mati Mikalai (klaver)

Pianist Mati Mikalai hinnatud kammermuusik ja solist, kelle repertuaaris annab tooni nii impressionistide kui ka nüüdismuusika. Ta on võitnud preemiaid nii Eestis kui ka välismaal ning andnud kontserte mitmel pool Euroopas, näiteks Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Venemaal. Ta on tuntud klaveriduost pianist Kai Ratassepaga, esinenud Gidon Kremeri ja tema noorteorkestriga Kremerata Baltica ning teinud koostööd näiteks viiuldajate Olga Voronova ja Arvu Leiburi, tšellist Pärt Tarvase, saksofonist Virgo Veldi ja trompetist Indrek Vauga. Aastast 2015 on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveriosakonna juhataja.

Peep Lassmann (klaver)

Peep Lassmann on eesti hinnatuimaid pianiste, kes on tuntud nii solisti kui ka ansamblistina. Lassmanni repertuaaris on erilisel kohal Olivier Messiaeni klaverimuusika ning eesti muusika ning ta on seisnud kuulsate orkestrite ees, alates ERSOst ja lõpetades Moskva Filharmoonia Orkestriga. Lassmann on musitseerinud Aaron Rosandi, Yosif Feigelsoni, David Grimali ja paljude teiste tuntud interpreetidega ning teinud koostööd selliste nimekate dirigentidega nagu Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Rabinovitš, Nikolai Aleksejev, Peeter Lilje, Arvo Volmer ja Juozas Domarkas. Ta on andnud meistrikursusi üle kogu maailma, alates Euroopast ja Ameerikast ning lõpetades Aasiaga, ning kuulunud paljude muusikakonkursside žüriidesse. Aastatel 1992–2017 oli Lassmann Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor.

Lea Valiulina (klaver)

Narva Muusikakooli õpilased

Paljud ei pruugi teadagi, et just Ida-Virumaal tegutseb üks Eesti vanemaid muusikakoole, nimelt Narva Muusikakool. Sealjuures pole muusikakooli väärtuseks vaid soliidne iga. Nimelt on Narva Muusikakool tuntud oma kõrge pilliõppe taseme poolest ning sealsed kasvandikud annavad selgi korral hindamatu panuse Muusikapäeva õnnestumisse.

Teet Järvi (tšello) ja Mari Järvi (klaver, orel)

Tšellist Teet Järvil on ette näidata soliidne muusiku- ja pedagoogipagas. Nii on ta töötanud ERSO tšellorühma kontsertmeistrina, soleerinud korduvalt orkestrite ees, mänginud Tallinna Keelpillikvarteti ja Baltic Trio koosseisus Euroopast Ameerikani ning andnud soolokontserte kõikjal maailmas. Alates 1993. aastast töötab Teet Järvi Soomes, kus mängib Lahti Sümfooniaorkestris ja keelpillikvartetis FINEST ning töötab tšellopedagoogina Lahti muusikakõrgkoolis.

Pianisti Mari Järvit on kontsertreisid viinud Soome, Rootsi, Saksamaale, Austriasse, Hispaaniasse, Portugali ja Sloveeniasse. Ta on osalenud mitmetel mainekatel meistrikursustel Eestis, Soomes, Tšehhis, Sloveenias ja Saksamaal ning klaverisaatjana mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel. Järvi töötab klaveriõpetaja ja -saatjana Soomes, Lahti muusikakõrgkoolis.

Eve Sisask (orel)

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Enam kui sajaliikmeline Eesti Riiklik Sümfooniaorkester on Eesti vanim regulaarselt tegutsev sümfooniaorkester, kelle ajalugu ulatuv 1926. aastasse. ERSO repertuaar küündib barokist kaasajani ning orkestril on hindamatu roll paljude eesti heliloojate sümfooniliste teoste esmaesitajana. Orkestrit on juhatanud Olav Roots, Roman Matsov, Peeter Lilje, Nikolai Aleksejev, Arvo Volmer jpt. Kuigi ERSO kodusaaliks on Estonia kontserdisaal, on nad esinenud kõikjal maailmas, alates Euroopast ja Ameerikast ning lõpetades Aasiaga. Kuigi orkestri peadirigent on Neeme Järvi, juhatab Muusikapäeval ERSOt Toomas Vavilov.

Muusikapäeval on võimalik osa saada programmist “Sinu seiklus ERSOga”, kus ERSO muusikud tutvustavad instrumente. Päeva alustab Sergei Prokofjevi muusikaline muinasjutt “Petja ja hunt” Toomas Vavilovi dirigeerimisel, millele järgnevad erinevate väiksemate ja suuremate kammerkoosluste etteasted.

Toomas Vavilov (dirigent)

Klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov on tuntud nii suurepärase ansamblisti kui ka solistina. Oma klarnetidebüüdi tegi ta 1988. aastal ERSO ees, dirigendiks Peeter Lilje. Hiljem on ta soleerinud näiteks Tallinna kammerorkestri, Vanemuise sümfoonikute ja Läti riikliku kammerorkestri ees. 2006.–2008. aastal oli ta Vanemuise muusikajuht ja peadirigent. Vavilov on ka armastatud kammermuusik ning esinenud näiteks Peep Lassmanni, Nata-Ly Sakkose, Arvo Leiburi ja paljude teistete tuntud interpreetidega. Kontserttegevus on viinud teda näiteks Rootsi, Austraaliasse, Belgiasse ja mujale. Vavilovi tegemistes on olulisel kohal ka pedagoogiline tegevus. Nii on ta juhatanud lastele sümfooniaorkestrit tutvustavat kontserti “Buratino, sõbrad ja orkester”. Hetkel on Vavilov EMTA puhkpilliosakonna juhataja.

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Enam kui sajaliikmeline Eesti Riiklik Sümfooniaorkester on Eesti vanim regulaarselt tegutsev sümfooniaorkester, kelle ajalugu ulatuv 1926. aastasse. ERSO repertuaar küündib barokist kaasajani ning orkestril on hindamatu roll paljude eesti heliloojate sümfooniliste teoste esmaesitajana. Orkestrit on juhatanud Olav Roots, Roman Matsov, Peeter Lilje, Nikolai Aleksejev, Arvo Volmer jpt. Kuigi ERSO kodusaaliks on Estonia kontserdisaal, on nad esinenud kõikjal maailmas, alates Euroopast ja Ameerikast ning lõpetades Aasiaga. Kuigi orkestri peadirigent on Neeme Järvi, juhatab Muusikapäeval ERSOt Toomas Vavilov.

Muusikapäeval on võimalik osa saada programmist “Sinu seiklus ERSOga”, kus ERSO muusikud tutvustavad instrumente. Päeva alustab Sergei Prokofjevi muusikaline muinasjutt “Petja ja hunt” Toomas Vavilovi dirigeerimisel, millele järgnevad erinevate väiksemate ja suuremate kammerkoosluste etteasted.

Kristel Aer (orel), kaastegev Kirke Aer (viiul)

Armastatud organist ja orelipedagoog Kristel Aer on esinenud nii Eesti kui ka välismaa kirikutes ning andnud kontserte mitmel pool maailmas, alates Venemaast ja lõpetades Hollandiga. Ka tema haridustee on muljetavaldav – ta on täiendanud end näiteks Sibeliuse Akadeemias ja Kopenhaageni Kuninglikus Konservatooriumis. Aer ei piirdu vaid muusiku- ja õpetajatööga ning on teinud kaastööd ajalehele Eesti Kirik ja ajakirjale Muusika ning redigeerinud Peeter Süda kogutud oreliteoseid.

Aeruga koos esineb tema viiuldajast tütar Kirke Aer.

Violetta-Viktoria Haletskaja (orel)

Kristel Aer (orel), kaastegev Kirke Aer (viiul)

Armastatud organist ja orelipedagoog Kristel Aer on esinenud nii Eesti kui ka välismaa kirikutes ning andnud kontserte mitmel pool maailmas, alates Venemaast ja lõpetades Hollandiga. Ka tema haridustee on muljetavaldav – ta on täiendanud end näiteks Sibeliuse Akadeemias ja Kopenhaageni Kuninglikus Konservatooriumis. Aer ei piirdu vaid muusiku- ja õpetajatööga ning on teinud kaastööd ajalehele Eesti Kirik ja ajakirjale Muusika ning redigeerinud Peeter Süda kogutud oreliteoseid.

Aeruga koos esineb tema viiuldajast tütar Kirke Aer.

Olav Ehala (helilooja)

Olav Ehala on armastatud helilooja, kes on leidnud tee inimeste südamesse filmi- ja teatrimuusikaga. Paljudest tema lauludest on tehtud uusversioone ja neil on püsiv koht laulupidude kavades. Ehala muusika muudavad äratuntavaks rikkalik meloodika ja harmoonia, põnev rütmipilt ja mõtestatud tekstid. Eriti pikk koostöö on teda sidunud animaator Priit Pärnaga. Ehala tegevus on leidnud mitmekülgset tunnustust ja nii on tal ette näidata mitmed olulised preemiad, alates Eesti Kultuurkapitali aastapreemiast ja lõpetades Riikliku Kultuuripreemiaga. Olav Ehala on Muusikapäeva tunnuslaulu “Laulu sünd” autor.

Meie armastatud helilooja kohtub sel Muusikapäeval Põltsamaa kuulajatega.

Hanna-Liina Võsa (laul)

Laulja Hanna-Liina Võsa sai tuule tiibadesse ETV tütarlastekooris ning hiljem lauluvõitlusel Kaks takti ette, kus pälvis publikulemmiku tiitli. Tema esimesed teatrirollid olid muusikalides “Kuningas ja mina” ja “Väike õuduste pood”. 2009. aastal debüteeris ta rahvusooperi Estonia laval Elizana muusikalis “Minu veetlev leedi”, hiljem järgnesid rollid teisteski Eesti teatrites, näiteks Vanemuises ja Nukuteatris. Võsa on teinud ka rolle väljaspoool Eestit, näiteks Helsingi linnateatris ja Soome rahvusooperis, aga andnud samuti soolokontserte näiteks Jaapanis ja USAs.

Muusikapäeval esitab lauljatar Olav Ehala laule.

Põltsamaa muusikakooli saksofonikvintett

Põltsamaa kultuurikeskuse muusikakollektiivid

Ago Tint (orel)

Väike-Maarja koguduse organist Ago Tint musitseerib Muusikapäeval ühel unikaalsel pillil, nimelt 19. sajandi eesti soost orelimeistri Gustav Normanni orelil. Pillil on kaunism hilibarokne kõlavärv, mille eest võib tänulik olla Tindile, kes oreli aastatel 2003–2005 renoveerida võttis. Kontserdil kõlavad barokiajastu heliloojate koraaliprelüüdid, muu hulgas Martin Lutheri koraalide viisid.

Rein Rannap (klaver)

Rein Rannap on äärmiselt eriilmeline pianist, kes on tuntud ka heliloojana. Oma mitmekülgsuses teatakse teda rokkansamblite Ruja, Hõim ja Noor Eesti asutajana. Rannapi muusikat iseloomustab piiride ületamine ning tema repertuaaris leiab nii klassikat, džässi kui ka improvisatsiooni. Pika loometee vältel on Rannapit tunnustatud kahel korral Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga.

Ksenia Kuchukova (sopran)

Sopran Ksenia Kuchukova alustas õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kompositsiooni erialal, ent jätkas siis hoopis lauluklassis. Aastatel 2009–2013 õppis ta klassikalist laulu G. Verdi nimelises Milano Konservatooriumis ning lõpetas tänavu EMTAs laulueriala magistrantuuri. Kuchukova on andnud kontserte Eestis, Soomes ja Itaalias, võitnud mitu preemiat ning olnud telesaate Klassikatähed diplomand.

Helin Kapten (klaver)

Staažikas pianist Helin Kapten on töötanud rahvusooperis Estonia, Vaasa Ooperis ja Jyväskylä Konservatooriumi ooperistuudios ning teinud koostööd paljude lauljate ja dirigentidega nii Eestis kui ka välismaal, näiteks Virgilijus Noreika, Zheng Xiao Yingi ja Neeme Järviga. Armastatud muusikapedagoogina on ta andnud meistrikursusi näiteks Eestis, Soomes, Rootsis, Itaalias ja Saksamaal. Hetkel töötab Kapten Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias vokaalkammermuusika ja saateklassi keskuse juhataja ja professorina.

Virumaa noorteorkester, dirigent Toivo Peäske

Virumaa Noorteorkester loodi 1997.aastal . Kui algusaegadel andis tooni klassika, siis uus aastatuhat on toonud repertuaari ka pärimusmuusikat. Kui kahel eelneval aastal mängiti muusikapäeval pärimusmuusikat, siis Virumaa Noorteorkestri  juubelikontserdil kõlab  sümfooniline muusika, Rääts, Haydn, Wiggins jt. orkestri dirigendi Toivo Peäske juhatusel.

Kontserdiga tähistab Virumaa noorteorkestrer oma 20. aastapäeva.

Andres Uibo (orel)

Andres Uibo on hinnatud organist, kammermuusik, produtsent, pedagoog ja helilooja. Ta on andnud üle tuhande soolokontserdi mitmel pool maailmas, näiteks Euroopas, Venemaal, Iisraelis ja Jaapanis. Uibo on loonud muusikat sümfooniaorkestrile, kammerkoosseisudele, koorile ja orelile. Ta on algatanud mitmeid olulisi muusikafestivale, näiteks Tallinna Rahvusvahelise Orelifestivali, Suure-Jaani muusikafestivali ja Tallinna Bachi-nimelist muusikafestivali. Muusikapäeva kontserdil mängib Andres Uibo aga oreli asemel hoopis klaverit.

Muusikapäeval vestleb ja musitseerib organist, helilooja ja produtsent Andres Uibo koos kontratenor Ka Bo Chaniga. Kavas D. Buxtehude ja J. S. Bachi oreliteosed ning  A. Dvorak “Piiblilaulud” Op 99

Ka Bo Chan (kontratenor)

Kontratenor Ka Bo Chan sündis Hongkongis, ent asus 17 aasta vanuselt elama Portlandi, kus õppis laulmist ja koorijuhtimist. Ligi 20 aasta eest tuli ta Eestisse, kus õppis koorijuhtimist Hirvo Surva ja Merike Toro käe all ning laulmist Leelo Talviku juures. Ka Bo Chan on töötanud Eesti Rahvusmeeskooris ning olnud solist näiteks Olari Eltsi, Jüri Alperteni, Andres Mustoneni ja Risto Joosti projektides. Ta on teinud koostööd selliste kollektiividega nagu NYYD Ensemble, Hortus Musicus, Pärnu Linnaorkester, Voces Musicales, Tallinna Poistekoor ja tütarlastekoor Ellerhein.

Muusikapäeval vestleb ja musitseerib kontrateor Ka Bo Chan koos organisti, helilooja ja produtsendi Andres Uiboga. Kavas D. Buxtehude ja J. S. Bachi oreliteosed ning A. Dvorak “Piiblilaulud” Op 99

Varajase muusika ansambel Cantores Vagantes

Varajase muusika stuudio Cantores Vagantese nimi pärineb keskajast, sest just nõnda kutsuti tollal näitlejaid ja rändmuusikuid, kellest kollektiiv inspiratsiooni on ammutanud. Oma algusaastatel enam kui 20 aasta eest keskendus stuudio keskaegsele muusikale, ent täna ulatub nende repertuaar 18. sajandisse. Cantores Vagantese ridades astuvad Muusikapäeval üle plokkflöödimängijad Reet Sukk, Taavi-Mats Utt ja Andres Siitan ning organist Marju Riisikamp.

Danguole Tamberg (orel)

Organist Danguole Tamberg on viimased viis aastat olnud Nõva Püha Olevi koguduse organist ja muusikalise töö juht. 2010. aastal lõpetas ta õpingud Viljandi Kultuuriakadeemia klassikalise- ja kirikumuusika erialal ning 2012. aastal kaitses sealsamas muusikaõpetaja magistrikraadi. Oma põhitööd teeb Danguole Tamberg Noarootsi vallas Sutlepa vabaajakeskuse juhatajana.

Andres Uibo (orel)

Andres Uibo on hinnatud organist, kammermuusik, produtsent, pedagoog ja helilooja. Ta on andnud üle tuhande soolokontserdi mitmel pool maailmas, näiteks Euroopas, Venemaal, Iisraelis ja Jaapanis. Uibo on loonud muusikat sümfooniaorkestrile, kammerkoosseisudele, koorile ja orelile. Ta on algatanud mitmeid olulisi muusikafestivale, näiteks Tallinna Rahvusvahelise Orelifestivali, Suure-Jaani muusikafestivali ja Tallinna Bachi-nimelist muusikafestivali. Muusikapäeva kontserdil mängib Andres Uibo aga oreli asemel hoopis klaverit.

Muusikapäeval vestleb ja musitseerib organist, helilooja ja produtsent Andres Uibo koos kontratenor Ka Bo Chaniga. Kavas D. Buxtehude ja J. S. Bachi oreliteosed ning  A. Dvorak “Piiblilaulud” Op 99

Ka Bo Chan (kontratenor)

Kontratenor Ka Bo Chan sündis Hongkongis, ent asus 17 aasta vanuselt elama Portlandi, kus õppis laulmist ja koorijuhtimist. Ligi 20 aasta eest tuli ta Eestisse, kus õppis koorijuhtimist Hirvo Surva ja Merike Toro käe all ning laulmist Leelo Talviku juures. Ka Bo Chan on töötanud Eesti Rahvusmeeskooris ning olnud solist näiteks Olari Eltsi, Jüri Alperteni, Andres Mustoneni ja Risto Joosti projektides. Ta on teinud koostööd selliste kollektiividega nagu NYYD Ensemble, Hortus Musicus, Pärnu Linnaorkester, Voces Musicales, Tallinna Poistekoor ja tütarlastekoor Ellerhein.

Muusikapäeval vestleb ja musitseerib kontrateor Ka Bo Chan koos organisti, helilooja ja produtsendi Andres Uiboga. Kavas D. Buxtehude ja J. S. Bachi oreliteosed ning A. Dvorak “Piiblilaulud” Op 99

Sigrid Kuulmann-Martin (viiul), Erik Martin (viiul), Maria Martin (tšello), Marko Martin (klaver)

Sigrid Kuulmann-Martin on hinnatud noorema põlve viiuldaja, kes hetkel täiendab end Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris. Tema viiulimängu on tunnustatud paljudel konkurssidel, näiteks rahvusvahelisel Heino Elleri nimelisel viiuldajate konkursil. Eriliselt on tähelepanu äratanud tema Tubina, Lutoslawski, Berio ja Bizet’ interpretatsioonid ning ta on teinud koostöö selliste dirigentidega nagu Neeme Järvi, Andres Mustonen, Andrei Tšistjakov, Gregory Rose ja Nicholas Smith. Kuulmann-Martinil on ette näidata rida salvestusi Eesti Raadiole, Eesti Televisioonile ja ERPile.

Pianist Marko Martini mängustiili iseloomustavad energia ja lüürilisus, mis leiavad erilise väljundi Liszti, Brahmsi ja Schuberti loomingu interpretatsioonis. Romantikutega tema repertuaar siiski ei piirdu ning sama tähtsal kohal on 20. sajandi muusika. Martini haridustee algas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ning sai lihvi Inglismaal, Guildhalli Muusika- ja Draamakoolis. Ta on soleerinud näiteks Londoni Filharmooniaorkestri, ERSO ja Tallinna Kammerorkestri ees ning andnud kontserte Saksamaast Kanadani. Aastast 2002 töötab Martin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Kontserdil esinevad koos oma laste, viiuldaja Eriku ja tšellisti Mariaga.

Andres Uibo (orel)

Andres Uibo on hinnatud organist, kammermuusik, produtsent, pedagoog ja helilooja. Ta on andnud üle tuhande soolokontserdi mitmel pool maailmas, näiteks Euroopas, Venemaal, Iisraelis ja Jaapanis. Uibo on loonud muusikat sümfooniaorkestrile, kammerkoosseisudele, koorile ja orelile. Ta on algatanud mitmeid olulisi muusikafestivale, näiteks Tallinna Rahvusvahelise Orelifestivali, Suure-Jaani muusikafestivali ja Tallinna Bachi-nimelist muusikafestivali. Muusikapäeva kontserdil mängib Andres Uibo aga oreli asemel hoopis klaverit.

Muusikapäeval vestleb ja musitseerib organist, helilooja ja produtsent Andres Uibo koos kontratenor Ka Bo Chaniga. Kavas D. Buxtehude ja J. S. Bachi oreliteosed ning  A. Dvorak “Piiblilaulud” Op 99

Ka Bo Chan (kontratenor)

Kontratenor Ka Bo Chan sündis Hongkongis, ent asus 17 aasta vanuselt elama Portlandi, kus õppis laulmist ja koorijuhtimist. Ligi 20 aasta eest tuli ta Eestisse, kus õppis koorijuhtimist Hirvo Surva ja Merike Toro käe all ning laulmist Leelo Talviku juures. Ka Bo Chan on töötanud Eesti Rahvusmeeskooris ning olnud solist näiteks Olari Eltsi, Jüri Alperteni, Andres Mustoneni ja Risto Joosti projektides. Ta on teinud koostööd selliste kollektiividega nagu NYYD Ensemble, Hortus Musicus, Pärnu Linnaorkester, Voces Musicales, Tallinna Poistekoor ja tütarlastekoor Ellerhein.

Muusikapäeval vestleb ja musitseerib kontrateor Ka Bo Chan koos organisti, helilooja ja produtsendi Andres Uiboga. Kavas D. Buxtehude ja J. S. Bachi oreliteosed ning A. Dvorak “Piiblilaulud” Op 99

Helin-Mari Arder trio (vokaal)

Lauljatar Helin-Mari Arder on isikupärase häälega eesti džässlauljatar, kes esitab ühesuguse soojusega nii emakeelset loomingut, portugalikeelseid bossanoovasid kui ka prantsuse šanssoone. Tema esimene heliplaat ilmus enam kui kümne aasta eest ning läbi aastate on ta võitnud mitmeid auhindu nii Eestis kui ka välismaal. Arderit seob koostöö paljude armastatud muusikutega nagu Olav Ehala, Lembit Saarsalu ja Sergio Bastos ning kontserdid on teda viinud esinema Euroopasse, Ameerikasse ja Venemaale. Muusikapäeval esineb Arder oma trioga, kellega koos on musitseeritud juba 15 aastat. Lisaks Arderile kuuluvad triose Teet Raik kitarril ja trompetil ning Ara Yaralyan kontrabassil.

Üle-eestiline tütarlastekoor Ilmalilled, dirigendid Ave Sopp ja Vilve Maide, kaastegev Hain Hõlpus (klaver)

Tütarlastekoor Ilmalilled toob kokku noored lauljad üle Eesti Võrust ja Kundast Saku ja Pärnuni välja. Koor kohtub umbes kuus korda aastas, et luua endale ühine seiklusrikas ja sõbralik muusikamaailm. Koori veavad dirigendid Ave Sopp ja Vilve Maide, asju aitab ajada Kaija Velmet.

Kirke Karja (klaver)

Džässpianist ja helilooja Kirke Karja tegutseb mitmel rindel. Nii juhatab ta näiteks ansambleid Pae Kollektiiv ja Kirke Karja kvartett ning kuulub rühmitusse Avarus. Ta on andnud välja mitu plaati, esinenud näiteks Lätis, Ungaris ja Rootsis ning teda on tunnustatud mitmete auhindadega, näiteks Noor Jazzitalent. Karja on kirjutanud muusikat kammerorkestrile Reaalmažoor, vokaalansamblile Estonian Voices, Avarus Ensemble’ile, keelpillitriole Fresh jne. Hetkel täiendab Karja end Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris ning töötab vabakutselise muusikuna.

Karl-Juhan Laanesaar (löökpillid)

Karl-Juhan Laanesaar on armastatud eesti löökpillimängija, kes tegutseb esmajoones džässi-, popi- ja rokimaastikul. Teda iseloomustab lai muusikaline haare, mistõttu on ta teinud koostööd isegi Vanemuise sümfooniaorkestriga. Hetkel õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia džässmuusikaosakonnas magistrantuuris ning mängib sellistes ansamblites nagu X-Panda, Mahavok ja Virva Immoneni kvintett.

Villu Veski (saksofon)

Villu Veski on armastatud eesti saksofonist. Alustanud muusikaõpinguid hoopis klarnetierialal Kuressaare muusikakoolis, asus ta hiljem õppima Tallinna Konservatooriumis saksofoni. Veski repertuaari kuuluvad klassikalised altsaksofoniteosed ning ohtralt muusikat saksofonikvartetile. Olulisel kohal on džäss- ja uus muusika. Nii on tema esituses kõlanud Eino Tambergi ja Hillar Kareva saksofonikontserdid, mis on pühendatud spetsiaalselt talle. Veski on mänginud koos ERSO, Pärnu Linnaorkestri, Tallinna Kammerorkestri ja Nõmme Linnaorkestriga. Lisaks nimekatele välisfestivalidele on ta teinud kaasa kõigil Eesti džässfestivalidel, alates Jazzkaarest ja lõpetades Tudengijazziga, ning tema lavapartneriteks on olnud näiteks Sergei Manukjan ja Baluji Shrivastav. Veski on ka hinnatud pedagoog ning jaganud lisaks Otsa-kooli ja Viljandi Kultuuriakadeemia oma teadmisi meistrikursustel Saksamaal ja Norras.

Külliki Levini laululapsed, klaveril Marge Loik

Külliki Levin on staažikas laululooja ja -õpetaja, kes on juhatanud 20 aastat tegutsenud Tartu laulustuudiot Tema lauluaia lapsed on laulnud mitmetel lastelauluplaatidel, osalenud kohalikel ja rahvusvahelistel laulukonkurssidel ning teinud kaasa näiteks teatri Vanemuine etendustes. Laulustuudios teeb klaveril kaasa Marge Loik.

Ulla Krigul (orel)

Ulla Krigul on eesti noorema põlve silmapaistvaimaid organiste, keda peetakse ühtaegu suurepäraseks solistiks ja kammermuusikapartneriks. Krigulit iseloomustavad huvitavad ja värsked soolokavad, kuhu kuulub nii oreliklassikat kui ka eesti noorema põlve heliloojaid, näiteks Tõnis Kaumann, Galina Grigorjeva, Ülo Krigul jt. Ta on esinenud paljudes Eestimaa kirikutes, osalenud Tallinna Rahvusvahelisel Orelifestival ja mitmel rahvusvahelisel konkurssil ning teinud koostööd näiteks Margarita Voitese ja Oliver Kuusikuga.

Elke Unt (orel)

Kirikumuusik ja organist Elke Unt on õppinud Sibeliuse Akadeemias kirikumuusikat, samuti orelit. Ta on osalenud rahvusvahelistel oreli meistrikursustel Göteborgis, Pariisis ja Helsingis ning andnud ohtralt nii soolo- kui ka kammerkontserte. Unt töötab Jaani koguduse muusikajuhina, korraldab Tartu Jaani kiriku muusikaveerandtunde, Tartu Talvemuusika festivali ja Peipsimaa orelifestivali. Unt on tuntud ka heliloojana ning on kirjutanud valdavalt orelimuusikat, aga ka vaimulikku koorimuusikat.

Kavas on pop-ja jazzirütmis meeleolukaid orelipalu: https://drive.google.com/file/d/0B7kkuPG8PPstLXpMY1FlUjlTd2c/view?usp=sharing

Eesti Televisiooni tütarlastekoor, dirigent Aarne Saluveer

Eesti Televisiooni tütarlastekoor kasvas välja ETV lastesaadete toimetuse juurde loodud laulustuudiost. Koori repertuaari kuulub eri ajastute vaimulik ja ilmalik muusika, rahvamuusikatöötlused, pop- ja džässmuusika ning vokaalsümfoonilised suurvormid. Tütarlastekoor on teinud koostööd oluliste eesti heliloojatega, näiteks Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Urmas Sisaski ja Tõnu Kõrvitsaga, aga ka näiteks maailmakuulsa dirigendi Eric Whitacre’iga. Tütarlastekoor on andnud kontserte kõikjal Euroopas, aga ka Aasias ja Ameerikas. Täna laulab kooris veerand sada neidu, keda juhatab Aarne Saluveer.

Mai Mänd (orel)

Organist Mai Mänd alustas muusikaõpinguid klaverist, end jätkas siis hoopis oreliga ning lõpetas Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonna. Ta on õppinud ka Tallinna Pedagoogilises Instituudis raamatukogundust ja bibliograafiat ning juhatab hetkel Kohila Gümnaasiumi raamatukogu. Männi muusikutee on tihedalt seotud Hageri kogudusega, kus ta on viimased 45 aastat töötanud organistina. Ta laulab ka koguduse segakooris ja EELK koorijuhtide ja organistide segakooris KOSK. Aastast 2012 korraldab ta Hageri kirikus kontserdisarju Suveõhtud oreliga.

Virge Kadarik (orel)

Organist Virge Kadarik alustas orelimänguga 1992. aastal Juuru Mihkli kirikus, alul talitustel ja hiljem teenistustel. Hiljem lõpetas ta Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonna D-kursuse.

Ester Ilves (orel)

Ester Ilves lõpetas omaaegse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialal ning suundus seejärel tööle klaveriõpetajana. Ta tegutseb Juuru kiriku juures ansamblijuhendajana, aga ka organist-koorijuhina. Muusikapäeval teeb Ester Ilves oma avaliku orelimängu debüüdi.

Vanalinna hariduskollegiumi keelpilliorkester, dirigent Rasmus Puur

Rasmus Puur on tuntud dirigendi, helilooja ja arranžeerijana. Ta oli 2017. aasta noorte laulupeo Noored juured ideekavandi üks autoritest ning noorte tantsupeo võiduidee Koit ja Hämarik üks osalisi. Dirigendina on Puur juhatanud ja plaadistanud palju muusikat noorteorkestriga Reaalmažoor. Ta on lõpetanud ka cum laude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni eriala. Muusikapäeval juhatab Puur Vanalinna Hariduskolleegiumi orkestrit.

Muusikapäeval sõidutab muusikud eksklusiivne uunikumbuss.

Kadri-Liis Kukk (sopran)

Sopran Kadri-Liis Kukk on osalenud Eesti Filharmoonia Kammerkoori koosseisus ning on esitanud mitmeid kontsertkavu kammerkooridega Collegium Musicale ja Voces Musicales. Soololauljana on ta teinud rolle näiteks Ehala “Käsikivis kosmosest” rahvusooperis Estonia, aga ka Mozarti “Teatridirektoris” Vanemuise teatris. Kukk on soleerinud ka näiteks Pärdi “Kanon pokajanenis”, Bachi “Johannese passioonis” jm.

Mihkel Järvi (klaver)

Pianist Mihkel Järvi on võitnud mitmeid auhindu, näiteks Sally Westerdahli nimelisel konkursil ja Leevi Madetoja nimelisel konkursil. Ta on esinenud solistina näiteks Saksamaal, Austrias, Portugalis, Itaalias, Rumeenias ja Suurbritannias ning soleerinud kammerorkestri Vivaldika Šveitsi ringreisil. Ta on pidev külaline Järvide Pärnu muusikafestivalil ning soleerinud ERSO ees.

Villu Veski (saksofon)

Villu Veski on armastatud eesti saksofonist. Alustanud muusikaõpinguid hoopis klarnetierialal Kuressaare muusikakoolis, asus ta hiljem õppima Tallinna Konservatooriumis saksofoni. Veski repertuaari kuuluvad klassikalised altsaksofoniteosed ning ohtralt muusikat saksofonikvartetile. Olulisel kohal on džäss- ja uus muusika. Nii on tema esituses kõlanud Eino Tambergi ja Hillar Kareva saksofonikontserdid, mis on pühendatud spetsiaalselt talle. Veski on mänginud koos ERSO, Pärnu Linnaorkestri, Tallinna Kammerorkestri ja Nõmme Linnaorkestriga. Lisaks nimekatele välisfestivalidele on ta teinud kaasa kõigil Eesti džässfestivalidel, alates Jazzkaarest ja lõpetades Tudengijazziga, ning tema lavapartneriteks on olnud näiteks Sergei Manukjan ja Baluji Shrivastav. Veski on ka hinnatud pedagoog ning jaganud lisaks Otsa-kooli ja Viljandi Kultuuriakadeemia oma teadmisi meistrikursustel Saksamaal ja Norras.

Külliki Levini laululapsed, klaveril Marge Loik

Külliki Levin on staažikas laululooja ja -õpetaja, kes on juhatanud 20 aastat tegutsenud Tartu laulustuudiot Tema lauluaia lapsed on laulnud mitmetel lastelauluplaatidel, osalenud kohalikel ja rahvusvahelistel laulukonkurssidel ning teinud kaasa näiteks teatri Vanemuine etendustes. Laulustuudios teeb klaveril kaasa Marge Loik.

Tiit Kiik (orel)

Organist Tiit Kiik on kandnud ette suurvorme ning esinenud solisti ja ansamblistina paljudes Eesti kirikutes, aga ka mujal Euroopas, USAs ja Kanadas. Kiike huvitab eelkõige vana muusika ja Bachi looming, ent tema repertuaar hõlmab peaaegu kogu orelimuusika repertuaari. Kiigele on omistatud Peeter Süda ja Hugo Lepnurme preemiad ning pühendatud muusikapalu. Ta on ka tunnustatud orelimeister ning aidanud taastada mitmeid väärtuslikke instrumente.

Tiiu Kiik (vokaal, elektroonika)

Laulja Tiiu Kiik tudeeris koolis viiulit ja klaverit, lisaks orelit ja muusikateooriat. Hiljem lõpetas ta Tallinna Ülikoolis helidisaini eriala, õpib hetkel klaverite hooldamist ja häälestamist ning täiendab orelimänguoskusi. Kiik on olnud bändi Forgotten Sunrise liige ning jõudnud võistluse Eesti Laul finaali.

Tiiu Liventaal (orel)

Etno ringreis 2017

Etno ringreis on juba kolmandat aastat toimub rahvusvaheline jätkuprojekt suvisele Eesti ETNO laagrile. Suvisest laagrist valitakse välja silmapaistvad noored muusikud nii Eestist kui ka väljast. Nad saavad kahe juhendaja eestvedamisel kokku oktoobri alul, et üheskoos luua kontsert-kava, mis toob kuulajateni Eestist ja mujalt pärit lood ja laulud. Tänavusel ringreisil osalevad Kärt Tambet (viiul), Markko Sunni (kitarr), Martin Kullamaa (kontrabass), Naomi Maathyssen (flööt Austraalia) ja Jeroen Laureyssens (lõõts, Belgia). Neid juhendavad Richard Holzmann (kitarr, Saksamaa) ja Lee Taul (viiul).

Muusikapäeval üllatavad Eesti ETNO ringreisi noored pärimusmuusikud Kuressaare elanike kell 14.00 pärimusmuusika õpitoaga ja 15.00 kontserdiga.

Etno ringreis 2017

Etno ringreis on juba kolmandat aastat toimub rahvusvaheline jätkuprojekt suvisele Eesti ETNO laagrile. Suvisest laagrist valitakse välja silmapaistvad noored muusikud nii Eestist kui ka väljast. Nad saavad kahe juhendaja eestvedamisel kokku oktoobri alul, et üheskoos luua kontsert-kava, mis toob kuulajateni Eestist ja mujalt pärit lood ja laulud. Tänavusel ringreisil osalevad Kärt Tambet (viiul), Markko Sunni (kitarr), Martin Kullamaa (kontrabass), Naomi Maathyssen (flööt Austraalia) ja Jeroen Laureyssens (lõõts, Belgia). Neid juhendavad Richard Holzmann (kitarr, Saksamaa) ja Lee Taul (viiul).

Muusikapäeval üllatavad Eesti ETNO ringreisi noored pärimusmuusikud Kuressaare elanike kell 14.00 pärimusmuusika õpitoaga ja 15.00 kontserdiga.

Tiiu Liventaal (orel)

Argo & Arko klaveriduo

Argo & Arko klaveriduo on 2015. aastal loodud klaveriansambel, kuhu kuuluvad Argo Jentson ja Arko Narits. Duo repertuaar hõlmab eri ajastuid ja kõige erinevamat muusikat, alates Viini klassikutest ja eesti heliloojatest kuni ABBAni välja. Kuigi noored pianistid õpivad alles Tallinna muusikakeskkoolis, on nad jõudnud saada tunnustust ka rahvusvahelistel lavadel ning neid on peetud konkurssidel mitme olulise preemia vääriliseks.

Argo Jentson (klaver)

Pianist Argo Jentson õppis alul Tallinna Muusikakeskkoolis Lauri Väinmaa klaveriklassis ning tudeerib hetkel Age Juurikase käe all. Jentsonil on ette näidata häid tulemusi konkurssidel, samuti tegutseb ta aktiivselt kammermuusikuna. Olulisemate konkursisaavutuste hulka kuuluvad näiteks diplom Eesti Noorte Pianistide konkursil H. Elleri nim Tartu muusikakoolis ning tänavune esikoht vabariiklikul koolidevahelisel konkursil.

Muusikapäeva kontserdil esineb Argo & Arko klaveriduos koos Arko Naritsaga.

Kontsert kuulub sarja Lossimuusika.

Arko Narits (klaver)

Pianist Arko Narits on Tallinna Muusikakeskkooli õpilane, kel on noorest east hoolimata ette näidata hulk häid tulemusi nii rahvusvahelistel kui ka vabariiklikel konkurssidel. Ta on soleerinud Gomeli sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri ees. Narits on täiendanud end näiteks Arbo Valdma meistrikursustel ning õpib hetkel Marko Martini käe all.

Muusikapäeva kontserdil esineb Argo & Arko klaveriduos koos Argo Jentsoniga.

Kontsert kuulub sarja Lossimuusika.

Tütarlastekoor Ellerhein (THK Kullo), dirigent Ingrid Kõrvits

Legendaarse tütarlastekoori Ellerhein lõi 1951. aastal Heino Kaljuste. Hiljem oli koori peadirigent pikka aega Tiia-Ester Loitme. Ellerheina kooristuudiosse kuuluvad mudilaskoor, lastekoor ja tütarlastekoor. Noorest liikmeskonnast hoolimata on tegemist kõrgetasemelise kooriga, mis on tutvustanud eesti koorimuusika tippteoseid mitmel pool maailmas ning võitnud rahvusvahelisi koorikonkursse. Ellereina tüdrukute hääled kõlavad mitmetel filmimuusika salvestustel, näiteks filmis “Nukitsamees”. Tütarlastekoor Ellerhein tegutseb Tallinna Huvikeskuse Kullo juures. Muusikapäeval juhatab Ellerheina Ingrid Kõrvits.

Vene Filharmoonia Ühingu muusikud

Rahvusvahelise Muusikapäeva tähistamisest 1. oktoobril on Vene Kultuurikeskus osavõtnud juba 2013. aastast. Nende panuseks Muusikapäevale on traditsiooniliselt olnud maratonesinemine, kus astuvad üles Vene Filharmoonia Ühingu liikmed. Päeva viib läbi Vene kultuurikeskuse lugupeetud ja armastatud pianist, pedagoog, paljude konkursside laureaat  ja Vene Filharmoonia Ühingu esimees  Vladimir Ignatov.

Sel aastal kannab maratonesinemine nime „ Bachist tänapäevani“  ning toob kuulajateni 6 klassikalise muusika kontserti algusega kell 11.00, 12.00, 13.00, 16.00, 17.00 ja 18.00

Tallinna Männikäbi lasteaed, juhendaja Anu Lõhmus

Tallinna Männikäbi lasteaed on noorest klientuurist hoolimata üks igati soliidses eas asutus, mis on tegutsenud juba tervelt pool sajandit. Tegemist on toreda lapsekeskse lasteaiaga, kus arvestatakse iga lapse eripära, huvi ja vajadust. Männikäbi laste muusikaline juhendaja on Anu Lõhmus.

Vanalinna hariduskollegiumi keelpilliorkester, dirigent Rasmus Puur

Rasmus Puur on tuntud dirigendi, helilooja ja arranžeerijana. Ta oli 2017. aasta noorte laulupeo Noored juured ideekavandi üks autoritest ning noorte tantsupeo võiduidee Koit ja Hämarik üks osalisi. Dirigendina on Puur juhatanud ja plaadistanud palju muusikat noorteorkestriga Reaalmažoor. Ta on lõpetanud ka cum laude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni eriala. Muusikapäeval juhatab Puur Vanalinna Hariduskolleegiumi orkestrit.

Muusikapäeval sõidutab muusikud eksklusiivne uunikumbuss.

Lucas Cristopher Varema (laul)

Noor laulja Lucas Cristopher Varema on osalenud lastelaulu konkursil Laulukarussell ja telesaates Väikesed hiiglased, 2017. aastal võitis ta Eesti Meestelaulu Seltsi X üle-eestilisel poiste-solistide võistulaulmisel oma vanuserühmas esikoha. Muusikute perest pärit noormees annab laste- ja noortekultuuriaasta puhul kontserdi lastekirjanduskeskuses koos oma muusikust ema Mari-Katrina Sussi ja vanaisa Kaido Sussiga.

Mari-Katrina Suss (viiul)

Viiuldaja Mari-Katrina Suss on osalenud mitmete Eesti orkestrite, näiteks Pärnu linnaorkestri, Tallinna kammerorkestri, Põhjamaade sümfooniaorkestri ja Üle-Eestilise noorte sümfooniaorkestri töös ning esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis ja välismaal. Lisaks igapäevatööle ERSOs on ta olnud rahvusooper Estonia sümfooniaorkestri kolmas kontsertmeister. Suss on keelpillikvarteti Prezioso liige ning õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppes kammermuusika erialal.

Kaido Suss (kitarr)

Fagotimängija Kaido Suss on teinud kaasa paljudes eesti orkestrites, näiteks Tallinna kammerorkestris, Põhjamaade sümfooniaorkestris, XXI sajandi orkestris, Klaaspärlimäng sinfoniettas ja Tallinna barokkorkestris, aga ka läti Sansara ja soome Kuuden kerroksen orkesterite koosseisus ja mitmes kammeransamblis. Ta on ka muidu väga mitmekülgne, olles kirjutanud koori- ja lastelaule ning kammermuusikat. Muusikapäeval mängib Suss kitarri.

Sänni Noormets (viiul)

Sänni Noormets on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia (2014) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (2017) pärimusmuusikat õppinud viiuldaja, kes peab lugu traditsioonilisest pillimängust ja laulust. EMTAs omandas Sänni pärimusmuusika magistratuuris ka heliloomingulisi teadmisi Helena Tulvelt ja Tõnu Kõrvitsalt, on tegev muusik rahvusvahelises koosseisus Estbel ja õpetab viiulit Vanalinna Hariduskolleegiumis Tallinnas.

Vene Filharmoonia Ühingu muusikud

Rahvusvahelise Muusikapäeva tähistamisest 1. oktoobril on Vene Kultuurikeskus osavõtnud juba 2013. aastast. Nende panuseks Muusikapäevale on traditsiooniliselt olnud maratonesinemine, kus astuvad üles Vene Filharmoonia Ühingu liikmed. Päeva viib läbi Vene kultuurikeskuse lugupeetud ja armastatud pianist, pedagoog, paljude konkursside laureaat  ja Vene Filharmoonia Ühingu esimees  Vladimir Ignatov.

Sel aastal kannab maratonesinemine nime „ Bachist tänapäevani“  ning toob kuulajateni 6 klassikalise muusika kontserti algusega kell 11.00, 12.00, 13.00, 16.00, 17.00 ja 18.00

Politsei- ja Piirivalveorkester, dirigent Hando Põldmäe

Politsei- ja Piirivalveorkestrisse kuulub 34 professionaalset muusikut, kelle ülesandeks on esindada muusikaliselt Politsei- ja Piirivalveametit. Orkestrit juhendavad dirigendid Hando Põldmäe ja Siim Aimla. Orkestri esinemiste ampluaa on lai ja repertuaar mitmekülgne. Nii satutakse esinema nii riiklikel üritustel kui ka muusikafestivalidel. Nad on esindanud Eestit näiteks Austraalias, Kanadas, Hispaanias, Saksamaal, Soomes, Venemaal, Taanis ja Hollandis. Muusikapäeval esitab orkester dirigent Hando Põldmäe juhatamisel eesti muusikat.

Piret Aidulo (orel)

Piret Aidulot iseloomustab lai tööpõld ja nii on ta töötanud organisti, koori- ja muusikajuhi ning muusikapedagoogina. Ta on andnud orelil nii soolokontserte kui esinenud ka ansambliga ning teinud koostööd näiteks ERSO ja Tallinna Kammerkooriga. Aastatel 2000 ja 2005 oli Aidulo vaimuliku laulupeo üldjuht.

Triin Ruubel (viiul)

Triin Ruubel on esinenud mitmetel festivalidel, näiteks Usedomi festivalil, Helsingis Bach Music Weekil ja Hohenloher Kultursommeril, ning võitnud preemiaid mainekatel konkurssidel. Ruubel on soleerinud Eesti ja välisorkestrite ees, näiteks Balkani Festivaliorkester, Norddeutsche Philarmonie Rostock, ERSO ja Haydn Orchestra Bolzano, aga olnud ka Bremeni Deutsche Kammerphilarmonie külaliskontsertmeister. Ruubelit seob koostöö selliste heliloojatega nagu Jörg Widmann ja Wolfgang Rihm. 2015. aastal nimetati ta ERSO kontsertmeistriks.

Johanna Vahermägi (vioola)

Johanna Vahermägi on esimese koha laureaat rahvusvahelisel konkursil 3. Concurso Internacional de Solistas Illa de Menorca FIDAH. Ta on olnud oodatud esineja mitmetel festivalidel nagu Berliini Muusikafestival, Festival della Valle d’Itria, kammermuusikafestival Voice of Music, Rapla Kirikumuusika Festival ja Hiiumaa Kammermuusikapäevad. Teda seob hea koostöö selliste interpreetidega nagu Guy Braunstein, Amihai Grosz, Nicolas Chumachenko, Avri Levitan, Riivo Kallasmaa jpt. Vahermägi on mänginud ka Barcelona Liceu Ooperiteatris ja Jeruusalemma sümfooniaorkestrites.

Henry-David Varema (tšello)

Tšellist Henry-David Varema on armastatud solist ja kammermuusik, kelle repertuaaris on olulisel kohal eesti heliloojate teosed. Kontserdid on viinud teda kõikjale maailma, alates Põhja- ja Baltimaadest ning lõpetades Jaapani, Šveitsi, Uus-Meremaa ja Ameerika Ühendriikidega. Vahemikus 2003–2009 oli ta Berliinis resideerunud, rahvusvaheliselt hinnatud keelpillikvarteti Petersen Quartett liige. Ta on olnud külalissoolotšellist Northern Sinfonia, Carl Philipp Emanuel Bachi ja Müncheni kammerorkestrites ning Auckland Philharmonia sümfooniaorkestris ning töötanud hooaja Sydney Sümfooniaorkestri tšellorühma abikontsertmeistrina. Ta oli pikalt ka Tallinna Keelpillikvarteti liige. Täna annab ta regulaarselt kontserte Ivari Ilja, Mihkel Polli, Sten Lassmanni, Age Juurikase, Anna-Liisa Bezrodny ja paljude teistega. Aastast 2016 on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia arendusprorektor.

Ivari Ilja (klaver)

Ivari Ilja on juhtivaid eesti pianiste, keda hinnatakse kõrgelt nii solisti kui ka ansamblistina ning kelle repertuaaris annavad tooni Chopini ja Brahmsi, aga ka Prokofjevi ja Britteni teosed. Soolokontserdid on viinud Iljat mitmele poole maailma, ta on teinud koostööd lisaks ERSO-le ka näiteks Leningradi Filharmoonia Akadeemilise Sümfooniaorkestriga ja Põhjamaade Sümfooniaorkestriga ning tema lavapartneriteks on olnud näiteks Irina Arhipova, Maria Gulegina ja Dmitri Hvorostovski. Ilja on esinenud sellistel olulistel kontserdilavadel nagu Milano La Scala, Londoni Wigmore Hall, Moskva Suur Teater jne. Viimased 15 aastat on Ilja olnud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveriosakonna juhataja.

Duo Telluur

Duosse Telluur kuuluvad inglissarve mängija Heli Ernits ja kitarrist Kirill Ogorodnikov. Tegemist on muusikaliselt harvaesineva kooslusega, millele viitab ka ansambli nimi, mis on inspireeritud keemilisest elemendist. Muusikuid innustas koos mängima pillide sume kooskõla ning värske ja põnev helilooming.

Henri Zibo (akordion)

Haapsalust pärit akordionist Henry Zibo sai eestimaalaste hulgas kuulsaks läbi televisiooni, sedapuhku küll tänu saatele Klassikatähed. Oma noorusest hoolimata valdab Zibo suurepäraselt oma pilli, mistõttu teda iseloomustab lai repertuaar. Ta esitab ühesuguse veenvusega nii kiiret sõrmejooksu kui ka rahulikku tunnetust vajavaid teoseid ning suudab nõudlikumatki kuulajat veenda selles, et akordionil saab suurepäraselt mängida kunstmuusikat.

Mikk Langeproon (akordion)

Akordionist Mikk Langeproon on tuntud oma hea sõrmejooksu ja nüansirikka muusikalise tunnetuse poolest. Armastatud solist ja kammermuusik tõestab suurepäraselt, et akordion pole sugugi pill, mille koht on vaid külasimmanil. Langeprooni on tunnustatud auhindadega mitmetel konkurssidel, näiteks sai ta teise koha mainekal Vilniuse akordionikonkursil.

Tallinna Muusikakeskkooli õpilased

Eesti muusikute peamine kasvulava Tallinna Muusikakeskkool on üks igati auväärse ajalooga kool. See asutati juba 1961. aastal, et vähendada sõjajärgsete aastate orkestrantide, konservatooriumisse sisseastujate ning muusikakoolide õpetajate põuda. Kooli esimene direktor oli Eugen Kapp. Tänaseks on koolist saanud tuule tiibadesse neljakohaline arv muusikuid, kellest paljud jätkavad õpnguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, aga ka tippkoolides väljaspool Eestit.

Eesti Kaitseväe orkester, dirigent Peeter Saan

Kolonelleitnant Peeter Saani juhitava Eesti Kaitseväe Orkestri põhifookus on sõjaväemuusikal, mida levitatakse aktiivselt Eesti Kaitseväes ja laiemalt kõigi Eesti elanike hulgas. Orkestri õlul lasub kohustus juhtida kõigi kaitseväe struktuuriüksuste muusikaüritusi ning edendada seeläbi professionaalset puhkpillimuusika kultuuri. Muusikapäeval juhatab orkestrit dirigent Peeter Saan.

Vene Filharmoonia Ühingu muusikud

Rahvusvahelise Muusikapäeva tähistamisest 1. oktoobril on Vene Kultuurikeskus osavõtnud juba 2013. aastast. Nende panuseks Muusikapäevale on traditsiooniliselt olnud maratonesinemine, kus astuvad üles Vene Filharmoonia Ühingu liikmed. Päeva viib läbi Vene kultuurikeskuse lugupeetud ja armastatud pianist, pedagoog, paljude konkursside laureaat  ja Vene Filharmoonia Ühingu esimees  Vladimir Ignatov.

Sel aastal kannab maratonesinemine nime „ Bachist tänapäevani“  ning toob kuulajateni 6 klassikalise muusika kontserti algusega kell 11.00, 12.00, 13.00, 16.00, 17.00 ja 18.00

Ksenia Kuchukova (sopran)

Sopran Ksenia Kuchukova alustas õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kompositsiooni erialal, ent jätkas siis hoopis lauluklassis. Aastatel 2009–2013 õppis ta klassikalist laulu G. Verdi nimelises Milano Konservatooriumis ning lõpetas tänavu EMTAs laulueriala magistrantuuri. Kuchukova on andnud kontserte Eestis, Soomes ja Itaalias, võitnud mitu preemiat ning olnud telesaate Klassikatähed diplomand.

Helin Kapten (klaver)

Staažikas pianist Helin Kapten on töötanud rahvusooperis Estonia, Vaasa Ooperis ja Jyväskylä Konservatooriumi ooperistuudios ning teinud koostööd paljude lauljate ja dirigentidega nii Eestis kui ka välismaal, näiteks Virgilijus Noreika, Zheng Xiao Yingi ja Neeme Järviga. Armastatud muusikapedagoogina on ta andnud meistrikursusi näiteks Eestis, Soomes, Rootsis, Itaalias ja Saksamaal. Hetkel töötab Kapten Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias vokaalkammermuusika ja saateklassi keskuse juhataja ja professorina.

Oksana Sinkova (flööt)

Oksana Sinkova on silmapaisted flöödisolist, kes on võitnud esikohti mainekatel konkurssidel. Aastast 2009 töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõuna, olles varem töötanud Vanemuise teatri sümfooniaorkestris flöödirühma kontsertmeistrina, rahvusooper Estonia sümfooniaorkestris ja rahvusvahelises noorteorkestris European Festival Orchestra. Ta on olnud Tartu Puhkpillikvinteti ja trio Madrigale asutajaliige ning mänginud mitmes kammeransamblis. Sinkova on andnud meistrikursuseid ja soleerinud Eestis ja välismaal ning olnud mitme konkursi žüriiliige.

Alina Sakalouskaya (mandoliin)

Valgevenest pärit Alina Sakalouskaya on virtuoosne domra- ja mandoliinimängija, keda on tunnustatud mitmete preemiatega. Ta on olnud näiteks Prokofjevi balleti “Romeo ja Julia” mandoliinisolist ning esitanud itaalia, saksa ja prantsuse vanamuusikat, aga ka uut muusikat. Viimased 15 aastat on Sakalouskaya elanud Eestis ja rikastanud siinset muusikaelu.

Kadri Ploompuu (orel)

Kadri Ploompuu pole tuntud vaid organistina, aga ka muusikaõpetajana. Nii on ta andnud oma oskusi edasi näiteks Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, EELK Kirikumuusikakoolis ja Usuteaduse Instituudis. Organistina on ta end täiendanud mitmetel meistrikursustel nii Eestis kui ka välismaal ning esinenud solistide, ansamblite ja kooridega näiteks Eestis, Saksamaal, Rootsis ja Taanis. Hetkel on Ploompuu Tallinna Piiskopliku Toomkiriku muusikatöö koordinaator.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia välistudengid

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pole populaarne õppeasutus vaid kohalike tudengite hulgas. Igal aastal pürgib sinna üha enam välistudengeid igast ilmakaarest, alustades Hispaania ja Hiinaga ning lõpetades Soome ja Saksamaaga. Just neid tudengeid ja nende oskusi sel kontserdil imetleda saabki.

Marten Altrov (klarnet)

Armastatud noorema põlve klarnetist Marten Altrov on soleerinud näiteks ERSO, Pärnu Linnaorkestri ja Narva Linnaorkestri ees ning osalenud Euroopa Liidu Noorteorkestri, Euroopa Liidu Puhkpilliorkestri ja Orkester Nordeni töös. Altrovit on tunnustatud Lätis, rahvusvahelisel konkursil Noored klarnetistid, konkurss-festivalil Rennaissance Armeenias ning telesaates Klassikatähed. Ta mängib ka maailmamuusikabändis Abraham’s Cafe.

Evelin Samuel-Randvere (vokaal)

Evelin Samuel-Randvere on armastatud eesti laulja, kes sai omal ajal tuule tiibadesse laulukonkursil Kaks takti ette. Hiljem on ta esindanud Eestit edukalt Eurovosiooni lauluvõistlusel, teinud rolle mitmetes muusikalides, näiteks Fantine’ina “Hüljatutes”, ja andnud ohtralt soolokontserte. Samuel-Randvere sulest on ilmunud lasteluuletusi ning ta on tuntud ka ajakirjanikuna.

Johan Randvere (klaver)

Johan Randvere on eesti noorema põlve paljulubavaid pianiste, kes on esinenud Eestis, Itaalias, Valgevenes, Soomes ja Hollandis ning soleerinud näiteks ERSO, Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Läti Riikliku Sümfooniaorkestri ees. Randvere on osalenud edukalt mitmetel rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel. Ta on esinenud sellistes mainekates saalides nagu Carnegie Hall ja Moskva Konservatooriumi suur saal. Mõne aasta eest kaitses Randvere Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrikraadi ning jätkab nüüd sealsamas doktoriõpinguid Ivari Ilja juhendamisel.

Kammerkoor Collegium Musicale, dirigent Endrik Üksvärav

Kammerkoor Collegium Musicale tuli kokku 2010. aasta oktoobris dirigent Endrik Üksvärava eestvedamisel. Koori eesmärk on rikastada ja edendada Eesti muusikaelu repertuaariga renessansist kaasajani. Olulisel kohal on vanamuusika ja Eesti heliloojate teosed. Koor on teinud koostööd erinevate tippdirigentidega ning esinenud kõikjal maailmas Prantsusmaast Jaapanini. 2015. aastal tunnustas Eesti Kooriühing Collegium Musicalet teistkordselt aasta koori tiitliga. Muusikapäeval juhatab koori Endrik Üksvärav.

Muusikapäeva kontserdid on pühendatud armastatud helilooja Veljo Tormise kooriloomingule ja Muusikapäeval sõidutab muusikud eksklusiivne uunikumbuss. 

Politsei- ja Piirivalveorkester, dirigent Hando Põldmäe

Politsei- ja Piirivalveorkestrisse kuulub 34 professionaalset muusikut, kelle ülesandeks on esindada muusikaliselt Politsei- ja Piirivalveametit. Orkestrit juhendavad dirigendid Hando Põldmäe ja Siim Aimla. Orkestri esinemiste ampluaa on lai ja repertuaar mitmekülgne. Nii satutakse esinema nii riiklikel üritustel kui ka muusikafestivalidel. Nad on esindanud Eestit näiteks Austraalias, Kanadas, Hispaanias, Saksamaal, Soomes, Venemaal, Taanis ja Hollandis. Muusikapäeval esitab orkester dirigent Hando Põldmäe juhatamisel eesti muusikat.

Kitarriduo Siim Kartau ja Sulo Kiivit

Kitarristid Siim Kartau ja Sulo Kiivit panid duole aluse 2015. aasta kevadel. Tänaseks on nad esinenud paljudes Eesti paikades, aga ka kitarrifestivalil Fiesta de la Guitarra. Nende repertuaari mahub muusikat eri ajastutest ja stiilidest, näiteks Manuel de Falla, Astor Piazzolla, Marcelo Coroneli ja John Dowlandi, aga ka René Eespere ja Tõnu Kõrvitsa teosed.

Duo Telluur

Duosse Telluur kuuluvad inglissarve mängija Heli Ernits ja kitarrist Kirill Ogorodnikov. Tegemist on muusikaliselt harvaesineva kooslusega, millele viitab ka ansambli nimi, mis on inspireeritud keemilisest elemendist. Muusikuid innustas koos mängima pillide sume kooskõla ning värske ja põnev helilooming.

Nadia Kurem (sopran)

Legendaarne sopran Nadia Kurem on laulnud pearolle sellistes ooperimuusika tähtteostes nagu Violetta Verdi “Traviatas”, Adina Donizetti “Armujoogis”, Pamina Mozarti “Võluflöödis” ja Lisa Tšaikovski “Padaemandas”. Kontsertreisid on viinud teda näiteks Ungarisse, Rootsi, Soome ja Venemaale. Viimasel ajal võib Kuremit sageli kuulda kammerkoosseisudes. Kurem on ka armastatud muusikapedagoog, kes on koolitanud ridamisi silmapaistvaid lauljaid ning juhatab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluosakonda.

Piia Paemurru (klaver)

Pianist Piia Paemurru on esinenud solisti ja ansamblistina Eestis, Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal ja mujal. Tema lavapartneriteks on olnud sellised lauljad nagu Eilene Hannan, Virgilijus Noreika, Jaakko Ryhänen, Margarita Voites, Mati Palm ja Pille Lill. Paemurrut on mitmetel lauljate võistlustel tunnustatud parima klaverisaatja eripreemiaga. Hetkel töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Peeter Paemurru (tšello)

Eesti tšellist Peeter Paemurru on armastatud solist, ansamblipartner ja muusikapedagoog. Ta on olnud rahvusooper Estonia orkestri tšellorühma kontsertmeister ja orkestrant. Kontserdid on viinud Paemurrut maailma eri otstesse ning tema repertuaari mahub eesti muusika maailma klassikani. Paemurru käe all on sirgunud mitu põlvkonda suurepäraseid tšelliste, näiteks Aare Tammesalu, Henry-David Varema ja Andreas Lend. Ta on õppinud ka Tartu Ülikoolis saksa filoloogiat.

Ukulele orkester, juhendaja Joosep Sang

Pelgulinnas tegutsev Ukuleleorkester on võtnud sihiks aina kasvada ja areneda. Sel moel loodavad nad ühel ilusal päeval täita oma rõõmsate helidega kõik kodumaa paigad. Orkestrit juhatab Joosep Sang.

Kiiora

Seto päritolu trio sündis 2010. aastal, kui võeti nõuks üheskoos sajanditaguseid tantsulugusid mängida. Repertuaari on aja jooksul lisandunud lähinaabrite ja soomeugri rahvaste palu, aga ka autoriloomingut. Kollektiivi nimi pärineb Anne Vabarna lauldud seto eeposest “Peko”. Võimsa tammenuia andis Pekole tema isa, et vajadusel relv kirstupõhjast haarata ja vaenlasele vastu astuda. Praegu nimetatakse kiioraks ülemsootska valitsussaua. Kollektiiv on esinenud Setomaal ja Eestis, aga ka Venemaal, Luksemburgis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes. Triosse kuuluvad Matis Leima (viiul, karmoška, laul), Margret Jürison (karmoška, laul) ja Laurits Leima (kitarr, laul).

Emil Laansoo tribüütansambel Siim Aimla juhendamisel

Muusikapäeval meenutatakse džässmuusikut Emil Laansoot ja esitletakse trükisooja CD-plaati ning raamatut.

Elis Vesik (helilooja)

Noorema põlve tunnustatud helilooja Elis Vesik alustas kompositsiooniõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Helena Tulve käe all ning on täiendanud end Prantsusmaal, Lyonis. Tema muusikat on esitatud näiteks Austrias, Prantsusmaal, Ukrainas ja Iisraelis ning ta on esindanud Eestit Palermos, rahvusvahelisel heliloojate rostrumil.

Muusikapäeva vestlusringis on nüüdismuusika heliloojad Elis Vesik, Peeter Vähi, Ekke Västrik.

Peeter Vähi (helilooja)

Helilooja Peeter Vähit huvitab loomingus Ida ja Lääne, uue ja vana ning akustilise ja elektroonilise sümbioos. Tema loomingut iseloomustab stiililine mitmekesisus, kuulajasõbralik helikeel ning eksootiliste pillide kasutamine. Vähi muusikat on esitanud Euroopa, Aasia ja Ameerika sümfoonia- ja kammerorkestrid. Lisaks komponeerimisele on Vähil teisigi loomingulisi väljundeid. Nii on ta töötanud aastaid kontserdiprodutsendi ja festivalide kunstilise juhina, aga ka plaadiprodutsendina.

Muusikapäeva vestlusringis on nüüdismuusika helsiloojad Elis Vesik, Peeter Vähi, Ekke Västrik.

Ekke Västrik (helilooja)

Noorema põlve helilooja Ekke Västrik on tuntud helikujundaja ja improviseerija. Tema enda sõnul on kõik tema tegevused seotud ühel või teisel moel heliga. Västrik on õppinud Balti FIlmi- ja Meediakoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Muusikapäeva vestlusringis on nüüdismuusika helsiloojad Elis Vesik, Peeter Vähi, Ekke Västrik.

Estonia Seltsi Segakoor, dirigent Heli Jürgenson, kaasa tegev Marelle Kivinukk (viiul)

Estonia Seltsi Segakoor on ligi 50 inimesest koosnev heatasemeline harrastuskoor, mis loodi 25 aasta eest. Koori eelkäijaks on Estonia Muusika Osakonna segakoor, kus laulis näiteks Gustav Ernesaks. Koori kuulub nii muusikalise haridusega inimesi kui ka algajaid, nii keskkooliealisi kui ka pensionäre. Koor esitab vaimulikku ja ilmalikku, tõsisemat ja rahvalikumat repertuaari. Koori juhatab dirigent Heli Jürgenson.

Muusikapäeva kontsert on pühendatud armastatud helilooja Ester Mägi 95. sünnipäevale ja loomingule.

Tallinna Kammerorkester, dirigent Risto Joost

Tallinna Kammerorkestri asutas 1993. aastal dirigent Tõnu Kaljuste, ent viimastel aastatel on orkestri peadirigent Risto Joost. Kuigi TKO põhikoosseis koosneb vaid keelpillimängijatest, osalevad selle prestiižse orkestri töös sageli ka ERSO ja rahvusooper Estonia parimad puhkpillimängijad. TKO on esinenud paljudel mainekatel muusikafestivalidel ning töötanud koos nii eesti kui ka välismaa dirigentidega. Orkestri osalusel salvestatud Arvo Pärdi autoriplaat “Adam’s Lament” pälvis 2014. aastal Grammy.

Henri Zibo (akordion)

Haapsalust pärit akordionist Henry Zibo sai eestimaalaste hulgas kuulsaks läbi televisiooni, sedapuhku küll tänu saatele Klassikatähed. Oma noorusest hoolimata valdab Zibo suurepäraselt oma pilli, mistõttu teda iseloomustab lai repertuaar. Ta esitab ühesuguse veenvusega nii kiiret sõrmejooksu kui ka rahulikku tunnetust vajavaid teoseid ning suudab nõudlikumatki kuulajat veenda selles, et akordionil saab suurepäraselt mängida kunstmuusikat.

Mikk Langeproon (akordion)

Akordionist Mikk Langeproon on tuntud oma hea sõrmejooksu ja nüansirikka muusikalise tunnetuse poolest. Armastatud solist ja kammermuusik tõestab suurepäraselt, et akordion pole sugugi pill, mille koht on vaid külasimmanil. Langeprooni on tunnustatud auhindadega mitmetel konkurssidel, näiteks sai ta teise koha mainekal Vilniuse akordionikonkursil.

Vene Filharmoonia Ühingu muusikud

Rahvusvahelise Muusikapäeva tähistamisest 1. oktoobril on Vene Kultuurikeskus osavõtnud juba 2013. aastast. Nende panuseks Muusikapäevale on traditsiooniliselt olnud maratonesinemine, kus astuvad üles Vene Filharmoonia Ühingu liikmed. Päeva viib läbi Vene kultuurikeskuse lugupeetud ja armastatud pianist, pedagoog, paljude konkursside laureaat  ja Vene Filharmoonia Ühingu esimees  Vladimir Ignatov.

Sel aastal kannab maratonesinemine nime „ Bachist tänapäevani“  ning toob kuulajateni 6 klassikalise muusika kontserti algusega kell 11.00, 12.00, 13.00, 16.00, 17.00 ja 18.00

Eesti muusika- ja teatriakadeemia ooperistuudio

Muusikapäeval esitab EMTA ooperistuudio Henry Purcelli barokkooperit “Dido ja Aeneas” tänapäevases vormis.

G. Otsa nimelise Tallinna muusikakooli õpilased ja naiskoor, dirigent Ksenia Grabova

Liisa Koemets

Liisa Koemets on Haapsalust pärit muusik, kes hetkel viiuldades, lauldes ja hiiukanneldades Viljandi kultuuriakadeemias pärimusmuusika alal teadmisi omandab. Väljaspool koolimaja on teda nähtud ansambli Trio KOLM koosseisus pidulisi tantsitamas, Vormsi saarel noortele hiiu kandle mängijatele tarkust jagamas, Suzuki viiuliõpetamismetoodika alal teadmisi täiendamas ning rahvusvahelistes ETNO pärimusmuusikalaagrites inspiratsiooni kogumas. Möödunud aastal tähistas ta muusikapäeva oma viiuli ja hiiu kandlega hoopis Tondi-Ülemiste trammis, pannes nii mõnegi reisija lõpuks kaasa laulma. Sel aastal jätkab ta samal lainel, tuues vanemad ja uuemad pillilood ning lauluviisid nii Eestist kui ka välismaalt endaga taas pealinna.

Duo Telluur

Duosse Telluur kuuluvad inglissarve mängija Heli Ernits ja kitarrist Kirill Ogorodnikov. Tegemist on muusikaliselt harvaesineva kooslusega, millele viitab ka ansambli nimi, mis on inspireeritud keemilisest elemendist. Muusikuid innustas koos mängima pillide sume kooskõla ning värske ja põnev helilooming.

Pille Lill (sopran)

Pille Lill on armastatud eesti sopran, kes on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Tema esituses on kõlanud juhtrollid ligi 30 ooperis, näiteks Krahvinna Mozarti “Figaro pulmas”, Cio-cio-san Puccini “Madama Butterfly’s” ja Amelia Verdi “Maskiballis”. Pille Lille on tunnustatud Suure Vankri auhinnaga, ta on olnud Georg Otsa preemia laureaat, Richard Wagneri Ühingu stipendiaat ning piiskop Platoni III järgu ordeni kavaler.

Margareta Haverinen (sopran, Soome)

Oliver Kuusik (tenor)

Tenor Oliver Kuusik  on 2008. aastast Rahvusooper Estonia armastatud solist, keda hinnatakse nii kammer- kui oratooriumisolistina. Teda iseloomustab mitmekülgne repertuaar. Nii on ta laulnud näiteks Fausti Gounod’ “Faustis”, Augustit Kõrvitsa “Liblikas”, Don Ramirot Rossini “Tuhkatriinus”, Waltherit Wagneri “Tannhäuser” jne. Kontserditegevus on teda viinud Soome, Rootsi, Venemaale, Prantsusmaale, Kanadasse jm. Teda on tunnustatud ka mitmete auhindadega, näiteks esikohaga Hendrik Krummi nimelisel lauljatevõistlusel ja eripreemiaga saksa muusika esituse eest V Klaudia Taevi nimelisel rahvusvahelisel ooperilauljate. Teda seob koostöö selliste dirigentidega nagu Neeme Järvi, Paolo Olmi, Eri Klas, Carlos Spierer, Anthony Legge jpt.

Aare Saal (bariton)

Aare Saal on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia ja osalenud Gino Bechi ja Rolando Panerai meistrikursustel Itaalias. Aare on võitnud I koha rahvusvahelisel konkursil „Rossini ja Donizetti hääled“ ning talle on omistatud G. Otsa nimeline preemia. Aare debüteeris 1989. aastal Estonias peaosaga Mozarti ooperis „Figaro pulm“. Ta on laulnud üle 40 ooperi- ja operetirolli nii Estonia kui Vanemuise lavastustes ja välismaal. Olulisemateks on nimiosad Verdi „Nabuccos“, Mozarti „Don Giovannis“, Tšaikovski „Jevgeni Oneginis“ ja Verdi „Rigolettos“. Aare  on osalenud etendustel Läti Rahvusooperis, Leedu Ooperi- ja Balletiteatris, Firenze Linnateatris, Stockholmi Dramatiska Ensemble’is ning Malmö Ooperi- ja Muusikateatris. Lisaks ooperirollidele kuulub tema repertuaari lai valik soolokavasid nii eesti, vene kui itaalia muusikast.

Ralf Taal (klaver)

Ralf Taal on soleerinud paljude Eesti orkestrite ees ning teinud koostööd Anu Tali, Eri Klasi, Paavo Järvi, Olari Eltsi, Tõnu Kaljuste ja mitmete teiste nimekate dirigentidega. Ta on andnud ka ohtralt soolokontserte, kus on esmajoones kõlanud Schuberti, Beethoveni ja Chopini looming. Taal on ka hinnatud ansamblimuusik ning esinenud näiteks koos Mati Palmi, Ain Angeri, Pille Lille, Indrek Vau ja paljude teistega. Hetkel töötab ta pedagoogina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis.

Jennifer Marisse Cohen (vokaal) ja Luisa Lõhmus (kitarr, ukulele, vokaal)

Noor laulja Jennifer Marisse Cohen on osalenud konkurssidel juba kolmandast eluaastast saati. Ta on kahel korral edukalt osalenud ka lauluvõistlusel Laulukarussell ning peab oma suurimaks saavutuseks Eesti noorte lauljate konkursi Solistica 2015 võitu. 2017. aastal oli Jennifer XII laste- ja noorte tantsupeo peaosatäitjatest.

Luisa Lõhmus õpib Eesti muusika – ja teatriakadeemia esimesel kursusel. Tal on ette näidata häid tulemusi klaverikonkurssidel ja lauluvõistlustel. Lisaks klassikalisele muusikale, huvitub Luisa ka teistes muusikažanridest, osaledes erinevates jazz-, pärimus- ja elektronmuusika laagrites.

Vene Filharmoonia Ühingu muusikud

Rahvusvahelise Muusikapäeva tähistamisest 1. oktoobril on Vene Kultuurikeskus osavõtnud juba 2013. aastast. Nende panuseks Muusikapäevale on traditsiooniliselt olnud maratonesinemine, kus astuvad üles Vene Filharmoonia Ühingu liikmed. Päeva viib läbi Vene kultuurikeskuse lugupeetud ja armastatud pianist, pedagoog, paljude konkursside laureaat  ja Vene Filharmoonia Ühingu esimees  Vladimir Ignatov.

Sel aastal kannab maratonesinemine nime „ Bachist tänapäevani“  ning toob kuulajateni 6 klassikalise muusika kontserti algusega kell 11.00, 12.00, 13.00, 16.00, 17.00 ja 18.00

Marten Altrov (klarnet)

Armastatud noorema põlve klarnetist Marten Altrov on soleerinud näiteks ERSO, Pärnu Linnaorkestri ja Narva Linnaorkestri ees ning osalenud Euroopa Liidu Noorteorkestri, Euroopa Liidu Puhkpilliorkestri ja Orkester Nordeni töös. Altrovit on tunnustatud Lätis, rahvusvahelisel konkursil Noored klarnetistid, konkurss-festivalil Rennaissance Armeenias ning telesaates Klassikatähed. Ta mängib ka maailmamuusikabändis Abraham’s Cafe.

Evelin Samuel-Randvere (vokaal)

Evelin Samuel-Randvere on armastatud eesti laulja, kes sai omal ajal tuule tiibadesse laulukonkursil Kaks takti ette. Hiljem on ta esindanud Eestit edukalt Eurovosiooni lauluvõistlusel, teinud rolle mitmetes muusikalides, näiteks Fantine’ina “Hüljatutes”, ja andnud ohtralt soolokontserte. Samuel-Randvere sulest on ilmunud lasteluuletusi ning ta on tuntud ka ajakirjanikuna.

Johan Randvere (klaver)

Johan Randvere on eesti noorema põlve paljulubavaid pianiste, kes on esinenud Eestis, Itaalias, Valgevenes, Soomes ja Hollandis ning soleerinud näiteks ERSO, Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Läti Riikliku Sümfooniaorkestri ees. Randvere on osalenud edukalt mitmetel rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel. Ta on esinenud sellistes mainekates saalides nagu Carnegie Hall ja Moskva Konservatooriumi suur saal. Mõne aasta eest kaitses Randvere Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrikraadi ning jätkab nüüd sealsamas doktoriõpinguid Ivari Ilja juhendamisel.

Argo & Arko klaveriduo

Argo & Arko klaveriduo on 2015. aastal loodud klaveriansambel, kuhu kuuluvad Argo Jentson ja Arko Narits. Duo repertuaar hõlmab eri ajastuid ja kõige erinevamat muusikat, alates Viini klassikutest ja eesti heliloojatest kuni ABBAni välja. Kuigi noored pianistid õpivad alles Tallinna muusikakeskkoolis, on nad jõudnud saada tunnustust ka rahvusvahelistel lavadel ning neid on peetud konkurssidel mitme olulise preemia vääriliseks.

Arko Narits (klaver)

Pianist Arko Narits on Tallinna Muusikakeskkooli õpilane, kel on noorest east hoolimata ette näidata hulk häid tulemusi nii rahvusvahelistel kui ka vabariiklikel konkurssidel. Ta on soleerinud Gomeli sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri ees. Narits on täiendanud end näiteks Arbo Valdma meistrikursustel ning õpib hetkel Marko Martini käe all.

Muusikapäeva kontserdil esineb Argo & Arko klaveriduos koos Argo Jentsoniga.

Kontsert kuulub sarja Lossimuusika.

Argo Jentson (klaver)

Pianist Argo Jentson õppis alul Tallinna Muusikakeskkoolis Lauri Väinmaa klaveriklassis ning tudeerib hetkel Age Juurikase käe all. Jentsonil on ette näidata häid tulemusi konkurssidel, samuti tegutseb ta aktiivselt kammermuusikuna. Olulisemate konkursisaavutuste hulka kuuluvad näiteks diplom Eesti Noorte Pianistide konkursil H. Elleri nim Tartu muusikakoolis ning tänavune esikoht vabariiklikul koolidevahelisel konkursil.

Muusikapäeva kontserdil esineb Argo & Arko klaveriduos koos Arko Naritsaga.

Kontsert kuulub sarja Lossimuusika.

Rahvusooper Estonia noormeestekoor, dirigent Hirvo Surva, kontsertmeister Andres Lemba

Rahvusooper Estonia noormeestekoori poistekoorist eelkäija rajas 1971. aastal Venno Laul. Viimased viis aastat on koori juhatanud Hirvo Surva. Kooris on neli koosseisu: põhikoor, noormeestekoor ja kaks õppekoori. Põhikoor töötab klassikalise segakoori põhimõttel ning häälemurde läbinud poisid jätkavad laulmist tenorite või bassidena, liitudes ka noormeestekooriga. Koori eesmärkide hulka kuuluvad eesti poiste- ja meestelaulu traditsioonide edendamine ja tutvustamine ning lauljate vokaalsete ja muusikaliste oskuste arendamine. Noormeestekoor on tutvustanud eesti koorimuusikat nii kodu- kui ka välismaal ning osalenud mitmetel rahvusvahelistel festivalidel. Muusikapäeval juhatab koori Hirvo Surva, kontsertmeister on Andres Lemba.

Eesti raadio laulustuudio tütarlastekoor, dirigendid Kadri Hunt ja Kaie Tanner

Eesti raadio laste laulustuudio koorid kuuluvad Eesti pikima traditsiooniga kooride hulka. Nimelt on Eesti raadio laululapsed käinud koos laulmas aastast 1955. Stuudiosse kuuluvad tütarlaste-, mudilas- ja ettevalmistuskoor, kellega töötavad peadirigent Kadri Hunt, dirigent Kaie Tanner, hääleseadja Anu Aimla ja koreograaf Märt Agu. Laululaste põhiülesanne on Eesti autorite laste- ja noortemuusika salvestamine. Aastast 1989 antakse ka välja n-ö Eesti lastemuusika audioentsüklopeediat ehk eesti lastemuusika heliloojate autoriplaate. Praeguseks on välja antud 15 plaati. Koor andnud kontserte nii Eestis kui ka välismaal, teinud koostööd ETV, Viru folgi, Jazzkaare jpt-ga.

Jennifer Marisse Cohen (vokaal) ja Luisa Lõhmus (kitarr, ukulele, vokaal)

Noor laulja Jennifer Marisse Cohen on osalenud konkurssidel juba kolmandast eluaastast saati. Ta on kahel korral edukalt osalenud ka lauluvõistlusel Laulukarussell ning peab oma suurimaks saavutuseks Eesti noorte lauljate konkursi Solistica 2015 võitu. 2017. aastal oli Jennifer XII laste- ja noorte tantsupeo peaosatäitjatest.

Luisa Lõhmus õpib Eesti muusika – ja teatriakadeemia esimesel kursusel. Tal on ette näidata häid tulemusi klaverikonkurssidel ja lauluvõistlustel. Lisaks klassikalisele muusikale, huvitub Luisa ka teistes muusikažanridest, osaledes erinevates jazz-, pärimus- ja elektronmuusika laagrites.

Vene Filharmoonia Ühingu muusikud

Rahvusvahelise Muusikapäeva tähistamisest 1. oktoobril on Vene Kultuurikeskus osavõtnud juba 2013. aastast. Nende panuseks Muusikapäevale on traditsiooniliselt olnud maratonesinemine, kus astuvad üles Vene Filharmoonia Ühingu liikmed. Päeva viib läbi Vene kultuurikeskuse lugupeetud ja armastatud pianist, pedagoog, paljude konkursside laureaat  ja Vene Filharmoonia Ühingu esimees  Vladimir Ignatov.

Sel aastal kannab maratonesinemine nime „ Bachist tänapäevani“  ning toob kuulajateni 6 klassikalise muusika kontserti algusega kell 11.00, 12.00, 13.00, 16.00, 17.00 ja 18.00

Arsise kellade ansambel

Arsise kellade ansambel kasvas välja Arsise kammerkoorist 25 aastat tagasi. Ansamblisse kuulub kaheksa professionaalset muusikut, kelle käsutuses on maailma parimaid kellakomplekte. Ansambel on andnud kontserte üle kogu maailma, alustades Rootsist ja Norrast ning lõpetades Lõuna-Aafrika ja Liibanoniga. Ansambel on andnud välja ka seitse plaati.

Kontsert kuulub Jaani kiriku programmi Kirikukellad meie linnas.

Marion Strandberg (flööt, klaver, vokaal) ja Priit Strandberg (vokaal, klaver, kitarr)

Flötist Marion Strandberg on soleerinud mitmete orkestrite, näiteks Pärnu Linnaorkestri ja ERSO ees. Ta on osalnud paljudel meistrikursustel ning mängib hetkel ERSO ridades. Strandbergi kuuleb sageli ka kammerprojektide raames, näiteks puhkpilliansamblis Estica ja Tallinna Uue Muusika Ansamblis. Kontserdid on teda viinud näiteks Belgiasse, Hollandisse, Austriasse ja Venemaale.

Priit Strandberg alustas näitlemisega Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassis ning jätkas siis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis. Hetkel töötab ta teatris Vanemuine. Strandberg on teinud rolle sellistes lavastustes nagu Raud/Noormets “Musta pori näkku”, Nossov “Totu kuul” ja Bergman/Mäeots “Fanny ja Alexander”.

Kontserdil on kaastegev keelpillikvartett koosseisus Susann-Elisabeth Eessaar (viiul), Lucia Sanchis Alfonso (viiul), Aike Randmann (tšello), Lauri Sõõro.

Kontserdil kõlab Priit Strandbergi autorilooming.

Tartu Puu- ja Plekikoor

Tartu Puu- ja Plekikoori nime taga peitub suurem kooslus, kuhu kuuluvad Tartu 1. Muusikakooli klarnetikoor, Tartu Metsasarvekoor ja Tartu Saksikoor. Selle nime all on tehtud mitmeid põnevaid projekte, näiteks Mozarti avamäng ooperile “Võluflööt”. Koori juhendavad Toomas Peterson, Tiit Veigel ja Kaido Otsing.

Toomas Trass (orel)

Organist Toomas Trass on omandanud ka komponisti kraadi ning töötanud veerand sada aastat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias oreli ja muusikateooria dotsendina. Ta on esinenud organistina Eestis, Euroopas, Venemaal ja Ameerikas ning tema teoseid on esitatud Lääne-Euroopas, Ameerikas, Jaapanis ja mujal. Tema tähtsamate teoste hulka kuuluvad animaooper “Die Sprotte im Sonnenhein”, “Pardon, Olivier!” fonogrammile ja flöödile ning oratoorium “Rememoria” segakoorile, solistile, orelile ja sümfooniaorkestrile.

Big Band Tartu, dirigent Lauri Kadalipp

Big Band Tartu sai loodud 1998. aastal ning ühendab aktiivseid muusikahuvilisi, kes töötavad kõige erinevamatel elualadel, alustades merebioloogiast ja maastikuarhitektuurist ning lõpetades muusika õpetamise ja finantsjuhtimisega. Nende repertuaari kuulub džäss kõigis oma variatsioonides. Orkestrit juhatab dirigent Lauri Kadalipp ning kaasa teeb klahvidel Ülo Mälgand.

Toomas Trass (orel)

Organist Toomas Trass on omandanud ka komponisti kraadi ning töötanud veerand sada aastat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias oreli ja muusikateooria dotsendina. Ta on esinenud organistina Eestis, Euroopas, Venemaal ja Ameerikas ning tema teoseid on esitatud Lääne-Euroopas, Ameerikas, Jaapanis ja mujal. Tema tähtsamate teoste hulka kuuluvad animaooper “Die Sprotte im Sonnenhein”, “Pardon, Olivier!” fonogrammile ja flöödile ning oratoorium “Rememoria” segakoorile, solistile, orelile ja sümfooniaorkestrile.

Teet Järvi (tšello) ja Mari Järvi (klaver, orel)

Tšellist Teet Järvil on ette näidata soliidne muusiku- ja pedagoogipagas. Nii on ta töötanud ERSO tšellorühma kontsertmeistrina, soleerinud korduvalt orkestrite ees, mänginud Tallinna Keelpillikvarteti ja Baltic Trio koosseisus Euroopast Ameerikani ning andnud soolokontserte kõikjal maailmas. Alates 1993. aastast töötab Teet Järvi Soomes, kus mängib Lahti Sümfooniaorkestris ja keelpillikvartetis FINEST ning töötab tšellopedagoogina Lahti muusikakõrgkoolis.

Pianisti Mari Järvit on kontsertreisid viinud Soome, Rootsi, Saksamaale, Austriasse, Hispaaniasse, Portugali ja Sloveeniasse. Ta on osalenud mitmetel mainekatel meistrikursustel Eestis, Soomes, Tšehhis, Sloveenias ja Saksamaal ning klaverisaatjana mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel. Järvi töötab klaveriõpetaja ja -saatjana Soomes, Lahti muusikakõrgkoolis.

Eller Sümfoniett, dirigent Lilyan Kaiv

Eller Sümfoniett on Heino Elleri nimelise Muusikakooli orkester, kus mängivad nii õpilased kui ka õpetajad. Sümfonieti eesmärk on pakkuda noortele muusikutele orkestris mängimise ja selle ees soleerimise kogemust. Orkestri dirigent on 2000. aastast Lilyan Kaiv. Just tema järjekindla töö tulemusel valmistatakse aastas ette neli kuni viis kõrgetasemelist kava. Orkester on andnud lisaks Eesti linnadele kontserte ka Soomes, Saksamaal, Rootsis ja Prantsusmaal.

Valga ja Valka muusikakoolide õpilased ja õpetajad

Anni Toompere (flööt)

Anni Toompere on õppinud flööti Mihkel Peäske flöödiklassis, Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Toompere on osalenud mitmete tunnustatud professorite meistrikursustel ning edukalt esinenud ka paljudel konkurssidel. Ta on armastatud kammermuusik, aga soleerinud ka näiteks Tallinna kammerorkestri, Pärnu linnaorkestri ja Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkestri ees.

Kaisa Laasik (klaver)

Kaisa Laasik on hinnatud ansamblipartner nii instrumentalistide kui vokaalsolistide hulgas. Laasik on lõpetanud klaveri ning kammeransambli eriala Reimanni klassi ning täiendanud end Ferenc Liszti nimelises Muusikaakadeemias Budapestis prof. Zempléni käe all. Laasik on samuti inspireeriv pedagoogilises töös, tema õpilaste hulgas on noori talente, kes jätkavad oma teed nt Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris või Pariisi Konservatooriumis.

Kammerkoor Head Ööd, Vend, dirigent Pärt Uusberg

Kammerkoor Head Ööd, Vend sai alguse projektikoorina, mille kutsus 2008. aastal kokku helilooja-dirigent Pärt Uusberg. Napilt kümme aastat hiljem pole lauljate tegutsemisind vaibunud ja nii võib neid tänagi regulaarselt esinemas kuulda. Koor on osalenud edukalt rahvusvahelistel konkurssidel, salvestanud mitu plaati ning aastal 2013. valis Eesti Kooriühing nad parimaks kooriks. Kammerkoori loomingus on palju Uusbergi loomingut, kes on ühtlasi koori dirigent.

Muusikapäeva kontserdiga tähistatakse armastatud helilooja Mart Saare 135. sünniaastapäeva.

Tartu Ülikooli kammerkoor, dirigent Triin Koch

Tartu Ülikooli kammerkoor on ülikoolikoor, kus laulavad Tartu ülikooli üliõpilased, vilistlased ja nende mõttekaaslased. Nii seob koor eri inimesi ja põlvkondi ning hoiab ülal Tartu ja Eesti koorilaulu traditsiooni. Muusikapäeval juhatab koori dirigent Triin Koch, kes on seisnud koori eest aastast 2001.

Muusikapäeva kontserdiga tähistatakse armastatud helilooja Mart Saare 135. sünniaastapäeva.

Naiskoor Carmina, dirigent Margit Võsa

Naiskoor Carmina on tegutsenud peaaegu 30 aastat. Täna laulab kooris 29 lauljat. Koos on oma algusaegadest alates osalenud kõigil Eesti üldlaulupidudel ning esinenud olulisimates Tallinna kirikutes ja kontserdisaalides. Koori juhatab dirigent Margit Võsa, kes on ühtlasi Eesti Naislaulu Seltsi esinaine.

Muusikapäeva kontserdiga tähistatakse armastatud helilooja Mart Saare 135. sünniaastapäeva.

Riina Roose

Riina Roose on muusik, laulja ja laulupedagoog. Tema käe alt on tulnud mitmeid olulisi muusikalisi kujundusi, näiteks Stoppardi “Utoopia rannik. I osa. Teekond” ja Kõivu “Tagasitulek isa juurde”. Aastast 1993 on ta Tallinna Linnateatris muusikaala juhtaja ning 1985. aastast ansambli Kiigelaulukuuik laulja.

Riina Roose eestvedamisel toimub Muusikapäeval suurejooneline Mart Saare 135. sünniaastapäeva tähistamine Hüpassaares.

Liia-Laanmets Ojap (orel)

Organist ja koorijuht Liia Laanmets-Ojap on armastatud muusikaõpetaja, kes on läbinud mitmeid olulisi koolitusi, näiteks klaveriõpetajana ning Waldorfi pedagoogika muusikaõpetajana, samuti Tallinna Konservatooriumis muusikaõpetajana. Ta on õppinud ka kultuurijuhtimist ja -majandamist ning töötanud pikalt Harju-Jaani ja Tarvastu kogudustes.

Mati Turi (tenor)

Armastatud tenori Mati Turi esituses on kõlanud mitmed olulised ooperirollid, näiteks Paul Korngoldi “Surnud linnas”, don José Bizet’ “Carmenis”, Alwa Bergi “Lulus” ning Wallenberg 2 Tüüri “Wallenbergis”. Tema repertuaaris annavad tooni Wagneri teoste partiid, näiteks nimiroll “Tannhäuseris” ja Siegfried “Jumalate hukus”, mistõttu tuntakse teda Euroopa lavadel Wagneri-lauljana. Turi on ka silmapaistev oratooriumilaulja, olles esitanud paljude vokaalsümfooniliste suurvormide tenoripartiisid, näiteks Bachi passioonides.

Muusikapäeva kontserdiga tähistatakse armastatud helilooja Mart Saare 135. sünniaastapäeva.

Martti Raide (klaver)

Martti Raide on armastatud pianist, kontsertmeister ja kammermuusik, kelle peamisteks lavapartneriteks on olnud sellised lauljad nagu Villu Valdmaa ja Mati Turi. Teda seob ka koostöö lauljate Kädy Plaasi, Helen Lokuta ja Rene Soomi, Pirjo Püvi, Priit Volmeri, Helen Lepalaanega. Raide repertuaari kuulub nii romantismiaegset kui ka kaasaegset klassikat ning ta on osalenud mitmekümne eesti helilooja uudisteose esitusel. Martti Raide on kirjutanud mitmeid muusikaartikleid sellistele väljaannetele nagu Muusika ja Sirp.

Muusikapäeva kontserdiga tähistatakse armastatud helilooja Mart Saare 135. sünniaastapäeva.

Rasmus Andreas Raide (klaver)

Noorema põlve pianist Rasmus Andreas Raide on pälvinud preemiaid mitmel rahvusvahelisel konkurssil, näiteks noorte pianistide konkursil Jurmala 2010, Kaunas sonorum ning Musicale Europeo Citta di Filadelfia “Paolo Serrao 2017”.  Ta on soleerinud Läti riikliku sümfooniaorkestri, Tallinna kammerorkestri, Narva sümfooniaorkestri, Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkestri ja Virumaa kammerorkestri ees. Raidet teatakse ka klaveritriost Robert Traksmanni ja Marcel Johannes Kitsega.

Muusikapäeva kontserdiga tähistatakse armastatud helilooja Mart Saare 135. sünniaastapäeva.

Carita Irjas (klaver)

Muusikapäeva kontserdiga tähistatakse armastatud helilooja Mart Saare 135. sünniaastapäeva.

Tuuliki Jürjo (orel)

Omal ajal muusikapedagoogikat tudeerinud Tuuliki Jürjo keskendus hiljem hoopis orelimängule ning on nüüdseks tunnustatud organist ja kirikumuusik. Ta on juhatanud Tartu Maarja koguduse kammerkoori Soli Deo Gloria, õpetanud muusikat Narva Eesti Gümnaasiumis ja Narva Koorikoolis ning olnud Narva Aleksandri koguduse organist. Muusikutöö on viinud teda kontsertidega Leetu, Soome, Rootsi, Saksamaale ja Prantsusmaale. Jürjo on loonud muusikat laste- ja segakooridele, ansamblitele ja solistidele ning kirjutanud oreliteoseid. Ta on ka organiseerinud kontserdisarju, laulupidusid ja festivale.

Muusikapäeval tuleb ettekandele kava “Kuula filmi!” – kõlab filmimuusika orelil.

Anu Röömel (orel)

Anu Röömel on lõpetanud klaveri eriala ning töötab juba viimased 25 aastat Viljandi muusikakoolis klaveriõpetajana. Mitmekülgse muusikuna on ta tuntud ka Viljandi Pauluse kiriku organistina. Lisaks on ta kirjutanud ja välja andnud mitmeid lastelaule.

Riina Roose

Riina Roose on muusik, laulja ja laulupedagoog. Tema käe alt on tulnud mitmeid olulisi muusikalisi kujundusi, näiteks Stoppardi “Utoopia rannik. I osa. Teekond” ja Kõivu “Tagasitulek isa juurde”. Aastast 1993 on ta Tallinna Linnateatris muusikaala juhtaja ning 1985. aastast ansambli Kiigelaulukuuik laulja.

Riina Roose eestvedamisel toimub Muusikapäeval suurejooneline Mart Saare 135. sünniaastapäeva tähistamine Hüpassaares.

Merike Saaremets (orel)

Organist Merike Saaremets on viimased 15 aastat olnud Suure-Jaani koguduse organist ning varasematel aegadel Pärnu Eliisabeti kiriku organist ja muusikajuht. Ta on osalenud meistrikursustel ning andnud kontserte solisti ja saatjana nii Eestis, Soomes, Taanis, Venemaal ja Saksamaal kui ka Rootsis ja Austrias. Saaremets on korraldanud Suure-Jaani orelisuvesid ning töötab heliloojate Kappide majamuuseumi hoidja ja giidina.

Erma Kallasse (orel), Karl Martin Kambek (orel), Urvaste koguduse naiskoor, dirigent Erma Kallasse

Eesti Televisiooni tütarlastekoor, dirigent Aarne Saluveer

Eesti Televisiooni tütarlastekoor kasvas välja ETV lastesaadete toimetuse juurde loodud laulustuudiost. Koori repertuaari kuulub eri ajastute vaimulik ja ilmalik muusika, rahvamuusikatöötlused, pop- ja džässmuusika ning vokaalsümfoonilised suurvormid. Tütarlastekoor on teinud koostööd oluliste eesti heliloojatega, näiteks Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Urmas Sisaski ja Tõnu Kõrvitsaga, aga ka näiteks maailmakuulsa dirigendi Eric Whitacre’iga. Tütarlastekoor on andnud kontserte kõikjal Euroopas, aga ka Aasias ja Ameerikas. Täna laulab kooris veerand sada neidu, keda juhatab Aarne Saluveer.

Saksofonikvartett Quattro Quarti

Saksofonikvartett Quattro Quarti kasvas välja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ansamblist enam kui kümne aasta eest. Praegusesse eranditult naistest koosnevasse ansamblisse kuuluvad Eve Neumann, Jandra Puusepp, Ursula Chillaud ja Liis Mäevälja. Kõik muusikud on lõpetanud EMTA klassikalise saksofoni eriala ning täiendanud end nii EMTA magistrantuuris kui ka välismaal. Hetkel tegutsevad nad mitmel rindel tegevmuusikute ja õpetajatena.

Saksofonikvartett Quattro Quarti

Saksofonikvartett Quattro Quarti kasvas välja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ansamblist enam kui kümne aasta eest. Praegusesse eranditult naistest koosnevasse ansamblisse kuuluvad Eve Neumann, Jandra Puusepp, Ursula Chillaud ja Liis Mäevälja. Kõik muusikud on lõpetanud EMTA klassikalise saksofoni eriala ning täiendanud end nii EMTA magistrantuuris kui ka välismaal. Hetkel tegutsevad nad mitmel rindel tegevmuusikute ja õpetajatena.